Vaid iseenda islamitõlgendust tunnistav, ambitsioonikat nime Islamiriik  (IS) kandev äärmusrühmitus tõi lõppeva aasta uudiste igapäeva peade  mahalõikamise, valeusuliste hukkamise, naiste täieliku allasurumise ja  teisi võikusi, mille abil kindlustada oma isehakanud kalifaadi võimu.
Ehkki rühmitus oli Süüria kodusõja kaoses juba varem vallutanud suuri alasid, tõusid nad  maailma uudistes esile juunis, mil äärmuslased suutsid hämmastava  kiirusega kinnitada kanda Põhja-Iraagis, vallutades sealjuures vaid mõne  päevaga riigi suuruselt teise linna Mosuli.

Augustis rabasid nad läänemaailma videoga, kus lõigati pea maha USA  abitöötajal, kellele oli selga tõmmatud Guantanamo vangide vormiriietust  meenutav oranž ürp.
Sealjuures esines videos džihadist, kelle kõnepruuk  oli äratuntavalt britilik.
Hiljem riputati internetti veel nelja  lääneriikide kodaniku hukkamisvideod, neis tuvastati veelgi läänest  pärit värskeid niinimetatud pühasõdalasi.
Septembrist saadik on aga enim  tähelepanu saanud Türgi piiri ääres asuv Süüria linn Kobane, mida  kaitseb ka USA juhitav rahvusvaheline koalitsioon.
Ankara lubas läbi  enda territooriumi liikuda kurdide Pešmerga-sõdalastel.

Kalifaadi kuulutas ISi juht Abu Bakr al-Baghdadi välja peagi pärast  Mosuli vallutamist ning siis võeti endale ka praegune nimetus, millega  krooniti end justkui kõigi maailma moslemite esindajaiks.
Ehkki oma  keelde ja käske põhjendavad äärmuslased koraanivärsside ja hadith’ide ehk prohvet Muhamedi ütluste abil, ei ole tegemist kindlasti mitte isegi sunniitide jaoks üldtunnustatud tõlgendustega.

Paljud õpetlased ja usuühendused üle maailma on esinenud nii ISi  tegusid ja ideoloogiat hukka mõistvate avaldustega kui ka soovitustega  vältida nime Islamiriik kasutamist, et hoiduda neile legitiimsuse andmisest.

Isehakanud kalifaadi aladel asus IS läbi viima oma džihaadi, mis  tähendab muuhulgas ulatuslikku etnilist puhastust.
Selle ohvriteks  langevad nii väikesed vähemusgrupid nagu ježiidid ja mitmed piirkonna  vanad kristlikud kogukonnad kui ka šiiidid ja need sunniidid, kes ISi  nõudeid ei järgi.
Salafistliku lähenemisega ISi jaoks ei tähenda džihaad  mitte lihtsalt moslemite võitlust vaenuliku maailmaga, vaid  niinimetatud algse ja tõelise islami kehtestamist, mis algab  ideoloogilisest puhastusest moslemite endi seas.
On üksainus õige  ideoloogia - oma toetust sellele väljendavad suured ja väikesed  džihadistid üles tõstetud nimetissõrmega.

Need igas vanuses särasilmsed sõrmi püsti ajavad niinimetatud  pühasõdalased on aga tõeliselt hirmutavad.
ISi edu taga ei seisa mitte  ainult piirkonna ebastabiilsuse ärakasutamine ja meeletu rikkus, mida  kasvatavad hõivatud naftaväljad ja kopsakad lunarahad.
Nad suudavad  suurepäraselt manipuleerida massidega, püüdes eelkõige noori ja väga  noori mehi, kellele pakutakse reaalsest surmaohust hoolimata väga  ahvatlevat maailma.

Nende igapäevaelu ei pruugi pakkuda just kuigi palju  eneseteostusvõimalusi, IS annab aga nii kuuluvustunde, kamraadid kui  kohe ka võimaluse tunda end olulisena.
Isegi kui rahvusvaheline  koalitsioon jõulisemalt sekkub, paistab ISil veel kauaks kahuriliha  jätkuvat.
Ehkki nende noorte sõdurite lahingväljaõpe võib olla kehv, on  nad saanud põhjalikud teadmised elust paradiisis ja valmis surema.

Islamiriigi tegusid kirjeldatakse kui pimedasse keskaega või kuskile  ajaloo prügikasti tagumistesse soppidesse kuuluvaid.
Nii väga kui me  seda aga ei tahaks, on tegemist fenomeniga, mis ei taha kusagile kaduda.

IS on orjanduseeskirjade väljaandmisest ja teiseusuliste  saatanakummardajateks tembeldamisest hoolimata just nimelt kaasaja  nähtus.

See oli 2014. aasta, mil korraldati samaaegselt nii moraalituks  tembeldatud naiste kividega surnuks loopimist kui ka mõjusaid  internetikampaaniaid, millega suudetakse tuhandeid noori üle kogu  maailma.
Värbajate, radikaliseerunute ja džihaadi toetajate  ohjeldamiseks mõeldud seadusi võetakse vastu nii Austraalias, Indias kui  Suurbritannias ning seda jätkatakse kindlasti ka uuel aastal.

ISi ja värbamiskampaaniate olemasolu õhutab omakorda islami- ja  immigrantidevastaseid liikumisi.
Need omakorda loovad õhkkonna, mis  aitab mosleminoori äärmuslaste rüppe tõugata, ehkki värbamise  vähendamiseks on paljud kogukonnad alustanud rohujuuretasandil  kampaaniaid noorte tegevuse jälgimiseks.

Rahvusvaheline koalitsioon on siiani piirdunud õhulöökidega, Türgi  aga sõjaväe piirile paigutamisega.
Õhulöögid ja kurdide visa vastupanu  ei ole lasknud näiteks ISil Kobanet kätte saada ning viimaste teadete  kohaselt on pidurdunud ka äärmuslaste edasitung mujal.
Siiski on nende  käes umbes Suurbritannia-suurune ala ja isegi USA välisminister John  Kerry tunnistab, et äärmuslaste võitmiseks võib kuluda aastaid.
Sealjuures tasub meeles pidada, et IS pole sugugi piirkonna ainus mure  ja Süürias käib endiselt verine kodusõda.