1.
Iseloomustage 1970.-1980.
a-te Eesti kultuurielu.

2. Nn "öölaulupidude"ja "laulva revolutsiooni" osa Eesti taasiseseisvumisel.

3. Sõnade "perestroika" ja "glasnostj" - tähendus ja sisu.

2. "Öölaulupeod" ja "laulev revolutsioon" tõstsid inimeste enesetunnust.
Inimesed ühinesid ja usuvat oma ühinenud jõududesse.
Ühel laulupeol sai hümniks: "Mu isamaa on minu arm", mis varem oli keelatud.

1. 1970.
- 1980. aastatel kunstis kujutati ühiskondlikke konfliktseise.
Üha lemmikuks tegelaseks sai emantsipeeritud naine.
Väga tuntud olid A. Pervik "Kaetud lauad", A. Beeman "Valikuvõimalus", M. Traat jt.
Kasvas huvi rahvuskultuuri mälu vastu.
Kunstis püüti vastata küsimusele "Kes me oleme ja kust me tuleme?
" Publitsistikas oli väga hea töö L. Merel ("Hõbevalge".) Veel J. Kross kirjutas ajaloolisi romaane.
Luuletajast oli Hanno Runnel.
Koorimuusikat ja balletti tehti "Eestiballaadide" põhjal.
Filmid tegi L. Meri ("Veelinnu rahvas).
Teadusel hakkas piirduma kvantitatiivne kasv, aga suurenes teaduskraadiga töötajate osakaal.
Kõige olulisemad saavutused olid reaal- ja loodusteaduses.

Kultuuritarbijate arv kasvas.
Hakati rohkem käia teatris, kinos, muuseumis.
Kasvas kiiresti raamatukogude arv.
Aga halvenes olukord maal.
Küla kultuuri struktuur lähenes linna omale ning kaotas oma eripärasust (omapärasust).
Eestlasi mõjus palju Soome televisioon.

3. Perestroika ajal püüti kõik muuta.
Ümberkorraldata majandust, eluviisi.
Glasnostj tähendas, et kõik peavad kõik reada, ei tohi olla mingeid saladusi.
Perestroika tähendust võttis kasutusele Gorbatshov.
See tähendab majanduse intensiivsust arengut pärast stagnatsiooni ajast.
Glasnost tähendas ka seda et kõik informatsioon oli kättesaadav.
Hakati kasutama väliskapitaali ja spetsialiste.