Mina ja ülikool.

Ma olen kaheksateist aastat vana.
Sellisel aastal ma lõppesin Tallinna vene Paekaare Gümnaasium.
See oli tore aeg, millal me magasime ära tunnid, loobutasime koolis, näeratasime, veetasime väga hästi oma aega.
Praegu ma lähen ülikooli õppima, loodan, et ülikoolis oleks parem, kui koolis õppima.
Ma valin elektroenergeetikat, sest siia ma sain tasuline koht ja kui ma hästi õppin ja lõpetan seda ülikooli mul oleks palju teadet ja väga hea palk.
Veel miks, sest mulle meeldib füüsikat ja matemaatikat, minu onu ja minu isa ka lõpetasid TTÜ, isa on insenäär, aga onu lõpetas elektropriikooli.
Nad lõpetasid TTÜ väga palju aega taga, ülikoolil oli teine nimetus - TPÜ, ma täpselt ei mäleta.
Esimine kord ma olin väga imetlen kui nägin TTÜ hooned.
Siin on nii palju ruumi ja lektori ja õpilasi, sest mul väga valutas pea esimisel päeval.
Aga siin on tore õppida, mulle väga meeldib minu klass, ma arvan, et kui me kõik oleme koos ja aitame teine teisele, kõik lähevad teisel kursusel.

Minu ema ütles mulle lapsepõlvest, et ma kogu aeg kõik minu elu ma pean õppima ja ma olen nendega nõus.
Ma ootan eesti keele tundidelt, et ma hästi õppin eesti keelt ja vaba rääkida.
Ma pean seda õppida, sest ma elan Eestis, aga riigikeel on eesti keel.