Varsti on suvi!

   Varsti on aeg jälle kustutada oma õppuri roll ja hakata end liigutama aiatööde poole.
Vanasti kui mul olid hobused kodus oleks nüüd varsti aeg kutsuda sepp ja lasta tal kõik hobused ära rautada.
Nüüd seda tööd ei ole ja sellepärast peabki teiste asjadega lepima.
Nüüd vöks siis teha näiteks aiatööd.
   Minu aed on ausalt õeldes veidi metsik ja oleks paras aeg tõesti hakata seda parandama.
Kõige paealt ma sooviksin seda avartada nii, et saaksin rohkem päikest hoovi.
Tore oleks seda varustada väikse aiahoonega kuhu saaks paigutada aiatööriistad ja muruniiduki.

   Peale nii lumerikast talve kui meil see kord oli, on lausa hirm vaatama minna mida kõike lumme upunud ja peitnud on.
Kui seal on mõni metslooma raipe, hoidun mina küll sellest tööst, et neid ära korjata.
  Mulle on nii sööbinud meelde kuidas kits oli hoovis ära surnud ja ma ei teadnud kuhu seda raipet paikutada.
Õnneks saabus naaber traktoriga ja viis ta minema.
Ega looma raipeid tohi ka saata prügi konteineriga.

   Tõsi on, et inimesel on kombeks vananeda kuigi sooviks oleks nooreneda.
  See tähendab et mõni töö areneb hoopis teise hooga kui varem.
Samas ka mõni asi mis omal ajal silma pistnud on võib nüüd rahulikult ära pleekida oma kohal.
Mul on hoovis vana saun ja sooviksin selle ära värvida aga üksinda niiisugust asja kätte võta on liiga suur töö.
Paeks jälle naabri käest abi kauplema aga eks tal on ka palju tööd.
   Nii see on aiatööga: kui seda ei tee võib sellest vähemalt kõneleda ja unistada.
Ja võib olla et kui suvi käes ja tegamata töö tekitab survet siis äkki ikka saab, kas või mõne lillekese ära istutada.