Praegu mitmed üliõpilased minevad vahetusse välismaale.
Keeleteaduses vahetus on sageli õpingude tähtis osa, aga ka muide õppeainede õpilased tahavad käia välismaal vahetuses.
On ka erinevad võimalused saada rahalist abi välismaal viibimise ajaks ja ka toetust kooli- või praktiseerimiskoha leidamiseks.

    Minu arvamusel on hea asi, et paljud üliõpilased kasutavad selle võimaluse ja minevad välismaale.
Vahetuses tutvub teise, erineva kultuuriga paremini kui lühikesil reisidel, ja saab tuttavaks ka uute inimestega.
Võib olla, et kultuurisündmustikud ja muuseumit huvitavad enam kui kodus, kus elu on täis arkisi asju.
Ja ka väikesed asjad, näiteks toidupoodis käimine, võib olla suur elamus.
Kõig on erinev ja imelik kodumaaga võrraldes.

    Salla oma julgust kokku võttis ja läks Tartu kevadsemestri ajaks.
Tema kogemused olid väga positiivsed, tema ei üldse midagi negatiivist leidanud oma vahetusaja kohta.
Arvan, et eriti tema eesti keele oskus on paremaks läinud, kui tema on eesti keeles õppis eestlastega.

Tema ütles, et enamasti temal oli kontakte teiste vahetusüliõpilastega, ja see on minu arvamusel tavaline situatioon.
Kahjuks võib olla natuke raske kohalikke inimestega tutvuda, eriti kui on palju teisi vahetusüliõpilasi.
Aga see oleks küll eriti kasulik!

    Mina tahaksin ka minna Eestisse vahetusele, aga kahjuks arvan, et see pole võimalik.
On raskem kusagile minna, kui on lapsed, kelle tulevad kaasa, ja peab mõtlema nende kooli- ja hoidmisasjade ja elamise peale.
Võõral maal elamine võiks olla tähtis kogemus ka lastele, aga arvan, et minu jaoks on piisavalt mõtlemist sellega, et teen läbi obligatoorse Rootsi vahetuse.