Tihti ütletakse, et tõlkimine ei ole ainult sõnade vaid laiemalt tähenduste pöörtamist.
Ja siin on arvatavasti õigus aga sõnadega töötamine on üks tõlkimise põhielement.
Kuidas tõlkija ei tunne sõnu, ta ei suuta midagi tõlkima.

    Esimene samm tõlgimise kohal on saada aru tekstist millega peab töötama.
Kui tõlkija ei saa aru teksti tähendusist, ta ei või midagi tõlkida.
Siin on heaks abumeeheks kakskeelsed põhisõnaraamatud, mis aitavad leidma võõraskeeliste sõnade soomekeelsed tähendused.
Tänapäeval on eriti elektroonilised sõnaraamatud väga armastatud nii üliõpilaste kui professionaalide tõlkijade hulgas ja see ei ole mingi üllatus.
Kui tõlkimistöö üha enam toimub arvuti abil on väga kasulik ja kerge et võõrad sõnad ka leiduvad arvutilt.
Ma kasutan ka enamasti elektroonilisi sõnaraamatuid, näiteks MOT-sõnaraamatut, kui tõlgin vaid midagi muud kirjutan võõras keeles.

    Aga põhisõnaraamatud ei ole piisavalt kõik see mis tõlkija vajab.
Palju sõltub loomilikult sellest missuguse tekstiga peab töötama.
Kui kõne (vaid töö) all on mingi eriala, näiteks arstiteadus vaid tehnika, tõlkijale on suureks abiks kõnealuse ala oma termsõnaraamat mis leidub eriala termid ja loodetavasti ka lühikesed selgitamised.
Maailmas on palju asju ja  sõnu mille olemasolemine on täiesti tundmatu paljudele inimesile ja minu arvamusel üks kõige parem asi tõlkimisega töötamises on juba see, et tõlkijal on võimalus nii palju uusi asju paljudest huvitavaist erialadest õppida.

    Kuidas tekst, mis peaks tõlkima, räägib vanast ajast, võib olla et siin on palju sõnu mis on tänapäeva inimesele täiesti võõrad.
Sellel juhul võiks abimeehes võtta näiteks Andrus Saareste Eesti keele mõistelise sõnaraamatu, mis leidub palju vanu sõnu ja mõisteid, mis on klassifitseeritud suuriks komplekseiks aga ka head selgitamised ja isegi pildid nendest asjudest mis tänapäeval võib-olla näeme ainult muuseumis.
Ka võõrassõnaraamat antab abi näiteks kui peaks läbi vaatada, milllal kombel võõrassõnad kirjutatakse eesti keeles vaid mis kontekstis teatud sõna võidakse kasutada.

    Üks väga tähtis sõnaraamat, mis ei pea unustama kui tehakse tõlgimistööd, on ükskeelne seletussõnaraamat.
Siin on sõnade seletukset aga harilikult ka palju näiteid kuidas seda sõna kasutatakse.
Mis kontekstis see sõna on hea lahendus, mis see on täiesti vales kohas.
Eriti kuidas tõlgitakse võõrasse keelesse või midagi kirjutatakse muus kui emakeeles on tähtis asi, et tõlkijal on  käeulatuses sõnaraamat mille abil on kergem valida õige sõna.
Kui ma peaksin ainult üks sõnaraamat välja  valida, oleks se jus seletussõnaraamat.
Aga on väga hea, et sõnaraamatuid on erisuguseid, sest et erinevade tekstide tõlkimises vajadakse erinevaid abivahendeid.