1.

Võrrelge EV aegset ja ENSV pärastsõjajärgset kultuurielu.

2. Sotsialistlik realism kui kirjandusvool.

24 veeb 1918 - 28 sep.
1939 a - funktsioneeris EV  2 veeb.
1920 - Tartu rahu    Majandus    Majanduses olid tehtud olulised muutused.
Maa, mis oli 57% mõisnikute käes oli antud talupoegadele.
Suurimad vabrikud pandi kinni, tekkisid väiksemad, mis leidsid toetust erakapitalist.
Eestis toodeti paberit, tekstiili, keemilisi tooteid, saematerialid, tekstiili ja masinaid.
Põllumajanduses toodeti võid ja beekoni, samas ka teri tarbeid täideti omal jõul.
Inporteeriti Eestisse harimismasinaid, keemiatooteid.

Pärast maareformi Eestis muutus talude arv 75000 → 12 tuhandeni (1920-30)              Kui võRRelda teiste Baltiriikidega Eestis oli arenemine rohkem balanseeritud kui teistes.
(Lätis oli kõvasti arenenud "Riga"-tehas tööstus, põllumajandus aga jõudis täita riigi tarbeid vaevalt.
Leedu oli rõhutanud põllumajandust, rasketööstus oli vilets.
)              1929 a kriis mõjutas Eestit, aga vähem kui Euroopat, elutase oli Eestis tol ajal kõrgem kui Euroopas.
1934+36 - Eestis on märgata kõva tõusu.
Seletada võib sellega, et majandus Euroopas enam-vähem stabiliseerus.
Nüüd Eesti kaotas Venemaal tooteturg ja pühendas oma tähelepanu Euroopale.
Tööstustõusu seletab turukaotamine (Venemaale eksporteeriti XVIII-XIX teri, liha, piimatooteid, veena, praegu Eesti pidi muutma majanduspoliitikat pöördudes tööstusele, toote kvalitee... )              Kultuuriruumis oli ka palju muudatusi.
Oli rajatud Eesti Kultuurikapital, mis andis välja preemiaid väljapaistvatele kultuuritegijatele.
(kirjanikud, kunstnikud... ) Kõige kuulsam kirjandusnäide oli Tammsaare "Tõde ja õigus" - mis kirjeldas Eesti riigi idee sündmust ja arenemist inimeste eludes ja selle ajamõju inimkäitumisele.
Tuntud oli ka Paul Keres oma saavutustega mallemaailmas.
Olid loodud teatrid Tallinnas Tartus ja Narvas.
Olid levinud igasugused klubid ja n. e. Poliitikas Eesti püüdis saavutada "Baltikumi liitu", mis võiks garanteerida rahu, aga sellest midagi ei tulnud välja (Poole+ Läti+ Leedu+ Soome - "Ida ühing"; või "Baltiühing" = Läti+ Leedu+ Eesti; ajutis huvi tundus Rootsi ühingu vastu, aga Leedu lähenemine ENSV-ga lõhkus selle idee!) Lõppes see kõik Läti ja Eesti kokkuleppega.

Inimese õiguse suhtes eestis oli täislik vabadus.
Olid legaliseeritud natsionaalvähemused (venelased ~17%, sakslased ~5%), loodud alghariduse võimaluse emakeeles.Vaba oli kirjanuds, usk ja n. e. Põhiseadus Eestis (1920) oli Väga demokraatlik selle aja jaoks.

28 sep 1939 (1944) - 20 aug 191 - ENSV aeg.

Muudatusi oli palju:  1940  - EV-inkorporeeritud Nõukogude liitu.

1946 - muudatused ENSV jaotuses (uued: Oblastid 3 tk)  1941 juuni küüditus ~10157 inimest  1949 a 25 märts - küüditus ~20000 inimest              Kultuuri elu: Sõnavabadus keelatud, kõik kokkutulekud keelatud (legaalne ainult KP-kokkutulekud).
Range tsensuur - ajakirjade ja ajalehtede sulgemine.
Väljapaistvate kultuuritegelaste küüditamine.
Sotsiaalpropaganda kirjanduses, kunstis.
Kultuurimajad suletakse, kultuurimõiste muutub.

Ekonoomika: Planeeritud areng ja tööstus.
Tööstus täidab Nõukogude liidu tarbeid.
Ehitatakse tehaseid, elektrijaame (Balteks tehas, Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam).
Sillamäe - kinnine linn, mis täidab NL sõjaväe tellimusi.
Paldiski on "Suur NL Baas".

Eestisse jõukalt toodi tööjõudu.
8suurim välisjõu linn - Narvas).

1959-67 - Kollektiviseerimine Eestis.
See muidugi oli negatiivne joon põllumajanduse arenemises.
Inimesel polnud entusiasmi.
Raske tööstus: Eestis olid rajatud tehased, mis olid pühendatud masinaehitusele.
(moderniseeritud "Volta", "Punane Peet": "Kaabel").
Masinaid ekspordeeriti Nl.
Arenenud oli põlevkivi tööstus ja sellega seotud keemitööstus.
(Fosforiidi kampaania leidis kõva vastutegu).

Inimese õigused olid maksimaalselt hävitud: sõnavabadust polnud, usk (luuterlik k → õigeusu k. ". ..
Religioon - oopium Rahvale!
", rahvus vähemused koondati, nüüd ainult ühine "Nõukogu Rahvas".
Poliitiline vaikus.
Ainult üks partei (KP); valimised falsititseeritud, 99% - ilmunud, 97%hääletasid kandidaadi poolt.

2. Kirjandus oli täiuslikult pühendatud sotsiaalideoloogiale.
Terved traktaadid Marksism-Leninismist trükitut Eesti keele.
Kirjanduses (ilukirjanduses) oli kõik pühendatud ainult ühele ideele (Sotsialism seisab kapitalismi vastu, muidugi raskustega ja mõne aja pärast mädanev kapitalism annab alla).
See idee on läbitut kõikides zanrites.
Range tsensuur ei lase läbi kirjanikude teoseid.

Teaduses olid vahetatud mõned faktid.
Nt: Geneetika oli pidurdatud arengus.

Olid hävitatud paljud trükkid, mis läksid lahku sotsialismideega.
Neid kas põletati, mõned lõked korrekteeriti.