1.
Missugused majanduslikud-kultuurilised tegurid andsid 1970ndatel põhjust Eesti NSVI tunda end NSVL "lähisvälismaana"?

2. L. Laiuse mängufilm "Libahunt" - kas Teie arvates ajaloodokument või ühiskonnakriitika?
Miks?

1. Sellest räägitakse suhteliselt vähe.
Pärast sõda oli vähe inimesi, kes oskasid pille mängida.
On olnud laulude traditsiooni.
80ndate alguses hakati tegema folkloori.
Ülikoolides olid muudatused: kontrolliti koolivormi, kohalviibimist, igas tunnis pidi käima.
Ülikoolis kestis loeng 45.
minuTiT.
Kui hakati avaldama majanduslikku survet, siis hakkas situatsioon paranema.
1).

Tarbijakaupu võis osta järelmaksuga: vaibad, külmkapid.
Selleks, et osta nT: vaipa, inimene pidi enne luba küsima.
2).
Erisoodustus luksus kaupadele: auTod, telerid, vaibad.
70.
ndatel hakati tootma norma märgid: sportlastel Tüdrukutel lubati kanda pikki pükse.
Ülikoolides loengud hakkasid kestma 1,5 tundi.
Aktiviseerus kultuuritarbimine: etteotsa jõudsid kino-, teatrikülastajate arvud.
Tugevalt andis stagnaperiood end tunda humanitaarteadustes.
SIIS süvenes käsitluse tendentslikus, pidurdus noore kaadri pealekasv.
Ka kasvas televisiooni maht noorte seas, tuli rohkem uusi noorte saateid nagu nT: Entel-Tentel ja "Tipp ja Täpp".
Televisiooni tuli ka uued saated, mälumängud ja tõsielusarjad nT "Õnne 13.
", mis käib tänase päevani.
Paljud välismaalased tulid Eestisse.
Likvideeriti maakoolid, maalapsed hakkasid linna koolis käima, kolisid linna, kuna enamus lapsed kolisid linna.
Oli ka riigivargus.
Inimesed varastasid oma töökohtadelt neile kodule vajalikke asju nagu nT: naelu, tööriistu ja teisi.