Punktid: Kuulamine 16 Lugemine 18  Kirjutamine  Esimene osa.
Milline on inimeste suhtumine oma tööse?
Sellele küsimusele on püüdnud vastust leida AS Fontes Konsultatsioonid, esitades kokkuvõtte Eestis ja Soomes korraldatud uurimuse kohta.
Kirjeldage joonisel esitatud andmete põhjal uurimuse tulemusi: millised tegurid kujundavad inimeste suhtumist oma töösse Eestis ja Soomes, millised on sarnasused ja milles on kõige suurem erinevus?
Kuidas Teie vastaksite esitatud küsimusele?
Mida Teie töökohal tuleks teha inimeste motivatsiooni tõstmiseks?

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Juba ajaloost me kindlaste teame, et igas ühiskonnas inimesed suhtusid oma töösse, pehmelt ütelda, väga erinevalt.
Ei ole küsimus, et Rooma orjad ja vabainimesed hakkaksid suhtuma mittesarnaselt.
Meie inimesed suhtuvad oma töisse ka erinevalt.
Miks nii?
Peale II.
maailmasõda Soome jäi vabariigiks, aga Eesti sattus tagasi Nõukogude Liitu.
Tulemused on ees.
Meie jaoks on töötasu kõige effektivsem tegur.
Kui mina saan 25 aastat järjest 150 rubla ega ei saa midagi eriti osta, siin mind kindlasti meelitab suur palk.
Ma võin töötada autojuhina, valvurina, koristajana - ükskõik kellena, vaid palk peab olema suur.
Soomes aga, kus keskmine palk 9000 marka ehk 25 - 26 tuhat krooni, alampalk 3000 (ehk 8000 krooni), pilt on muidugi teine.Nende jaoks muidugi tähtsam karjäär ja enesehinnang (positiivne).
Kui me kuidagi ja kunagi saame rikkaks (siin ma räägin EU-st) siis hakkame  ka austama inimesi nende karjääri saavutuse järgi.
Muidugi pankur praegugi on austav inimene, no vaadake lehti: iga päev midagi juhtub - üks sai pankrutiks, teine suliks jne.
Kui rääkida vastutus rikuse kohta, siis jälle sama lugu.
50 aastat meile räägiti, et kõik meie maal on meie, siis tulemus: mitte keegi ei taha mitte millestki vastuta.
No inimesed on inimesed ning suhtud ülemuseg ja töökaaslastega o samad Soomes ja Eestis.
Minu jaoks tähtsam töötasu, tunnustus ja suhted töökaaslastega  (iga päev kõrval) ja ülemustega (raha!), teised tegurid ka tähtsad, vaid natuke vähem.
Minu töökohal tahaks rohkem karjäärivõimasi ja kuidagi parandada töö sisukust.
Teine osa.
Teie asutusele on eraldatud raha infotehnologia arendamiseks.
Teil tuleb esitada ettepanekud asutuse arvutivõrgu loomiseks ja arendamiseks.
Analüüsige praegust olukorda (milliseid ülesandeid asutuse infosüsteem peab täitma), millised arvutid, programmid ja tarkvara on olemas, milline on töötajate arvutioskus) ja kirjeldage arengukava.(uute vahendite hankimine, töötajate koolitus, uute ametikohtade loomine, Interneti kasutamine jne).

Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Eile me saime teada, et meie politseiosakonnale on eraldatud 100 000 krooni infotehnologia arendamiseks.
Mitte loomiseks, kuna rahaeraldaja on kindel, et mingi infotehnologia on ammu olemas.
Tegelikul, praegune olukord on piinlik.
Kolmandal korrusel seisab üks hea arvuti Pentium II, mida keegi ei saa kasutada, kuna ta on pidevalt rikkus.
All kohapidamisteenistuses ka mitu arvutit, mille eest vastutab kohapidaja ise ja ei luba kedagi juurde.
Meie endised palgalised arvutioperaatorid on vastalt uuele kavale on koondatud (koha kokkuhoid) 20. detsembrist.Arvutid, programmid (Excel, Office 97 jne) ja tarkvara on uueuhked, vaid kasutatakse väga ebaeffektivselt, ainult infoedastamiseks Prefektuuri.
Töötajate arvutioskus on keskmine: oskavad mängida, trükkida ja veel paar-kolm tegevust.
Minu arvamuse järgi, majas peab olema üldine andmebaas, mida annab võimalusi kasutada kogu vabariigi infosüsteemi, istudes omas kabinetis.
Siia kuuluvad elanikeregister, autoandebaas, registreritud sündmused, laipad, kadunud isikud, relv, tagaotsitavate (koos pildiga), vabariigi seadused, määrused ja aktid jne.
Selleks hetkeks meil on ainult 20 inimest, kes võiksid homsest täita oma ülesanneid arvutiga piisavalt.
Esiteks, tänapäeva seisuga me ei saa endale lubada uute ametikohtade loomisest.
Järelikult on vaja ilmtingimata saata esimesest märtsist Paikuse Politseikooli vähemalt 20 inspektorit arvutioskuse kursustele.
Kaks nädalat on muidugi vähe, vaid teist võimalust praegu pole.
Teiseks, uute vanemaite hankimise suhtus.
Me võime tellida K-arvutisalongist 10 uut arvutit.
Nad on nõus anda intressita pakkus hinnaga.
Kolmandaks, Eriksoni OÜ Eesti esindaja pakkus võimaluse Interneti tasuta kasutamiseks.
Nende jaoks see on reklaam, meie jaoks on ökonoomia.
Neile, kes ei oska või ei taha ütleme "aitäh" ja las lähevad .
Muidugi anname aega, näiteks, aasta 2001-ni.
Eriti torkab silma, et mõned arvavad, et saavad edasi ka hakkam ilma arvutita.
Kui ostame 10 uut arvutit, siis võime nendega varustada iga gruppi: 1 arvuti 6 inspektori kohta.
Ja kui vähemalt kaks nendest oskavad piisavalt töötada ehk kasutada arvutit, siis võime rääkida asutuse arvutivõrgu loomisest.
Interneti kasutamine võimalus annab ka jõudu arendamiseks, siis võime juba rääkida asutustevahelise arvutivõrgu loomise kohta.
Tänapäevased arvutid, naiteks Pentium III-300, tarkvara Office 2000, programmid Windows 2000 ja Explorer 60.
Kindlasti annavad hoogu meie töötulemuste saavutamiseks ja edasiarendamiseks.

Sõnu 709