Punktid: Kuulamine 19 Lugemine 19 Kirjutamine 21  Kirjutamine  Esimene osa.
Saar Poll on uurinud Eesti inimeste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Tutvuge diagrammidel esitatud andmetega (diagrammid näitavad protsenti küsitletuist).
Kuidas suhtusid Eesti elanikud Euroopa Liiduga ühinemisesse 1997. aasta novembris ja aasta hiljem.
Kirjeldage, kuidas suhtumine aasta jooksul muutus.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Põhjendage oma seisukohta.

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Kohe on näha, et Euroopa Liiduga ühinemise pooldajate arv on vähenenud.
Kui varem oli u. 36% inimest poolt, siis 1998.
a novembris alles 27%.
Aasta jooksul ei muutunud inimeste arv, kes on vastu.
Peamiselt säilis elanikute protsent, kes ei läheks referendumile üldse ja kes siiamani ei otsustanud, kas ta on poolt või vastu.
On imelik see, et vaatamata Euroopa Liidust inforatsiooni levimisele Eesti elanikud ei teinud oma valikut.
Arvatavasti see põhjendatakse inimeste ükskõiksusega.
Vaadates Saar Polliga koostatud diagrammi, võiks öelda, et üldjoontes kodanikute arvamus jäi muutumata.
Loodan, et 1999 aasta novembriks inimeste arv on muutunud.
Igal juhul on parem kui inimene selgelt teab, kas ta on poolt või vastu ja oleks hea, kui ta võiks veel seletada oma valikut.
Kui eelmise aasta novembris toimuks referendum, siis kindlasti läheks umbes 50% inimest.
Arvan, et selle tulemuseks sai Euroopa Liiduga ühinemine.
Kui referendum toimub, siis ma annan oma hääle ühinemise poolt, kuna arvan, et see oleks kõigepealt koostöö majanduslikus valdkonnas, mitte poliitiline liit.
Arvan, et tähtis on säilitada poliitilist iseseisvust.

Teine osa.
Te olete oma asutuse atesteerimiskomisjoni liige.
Koostage ühe kolleegi iseloomustus, keda Teie komisjonil atesteerida tuleb.
Kirjeldage atesteeritava kolleegi haridusteed, töökogemust, oskusi (sh keelteoskus, arvuti kasutamise oskus), töövõimet ja isikuomadusi.
Andke hinnang tema senisele tööle.
Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Natalja Suhhova on meie rühma üliõpilane.
Ta on paljulapselisest perekonnast neiu.
Vaatamata raskusele majanduslikusele seisukohale, ta jätkub õpingut.
Tema haridustee algas Kohtla-Järve keskkoolis N17.
Seal sai ta põhihariduse.
1993. a. lõpetas kuldmedaliga ja astus Virumaa kõrgkooli.
Praegu lõpetab, antud momendil ta on praktikal Ühisgümnaasiumis, kus proovib end eesti keele õpetajana.
Meie rühmast ta on parim tudeng: kunagi ei hiline, kõik konspektid on olemas ja korralikult kirjutatud, alati teab vastuse, kõik referaadid on tal valmis õigeks ajaks.
Õppejõud on vaimustatud.
Ta on hea spetsialist oma valdkonnas.
Ta teab eesti keele grammatikat nii hästi, et mõni eestlane ei oskagi niimoodi.
Ta vabalt räägib, tal on hea oskus oma arvamusi põhjendada ja midagi seletada.
Kuna loeb palju, siis teabki palju.
Meie nimetame teda "entsüklopeediaks".
Ma olin eelmisel aastal temaga koolipraktikal, nägin tema tunni, mille ta andis ise.
Teen järelduse, et tema lemmikmeetodikss on kommunikatiivne - suhtlev meetod.
Lapsed on omavahel vestelnud eesti keeles (!). See on suur progress.
Natalja on rollimängude ausaja, samas ta ei unusta, et noorem laps ei ole alati küps manguks (kas sotsiaalselt või psühhiliselt).
Natalja suhtleb kergesti murdeealiste lastega.
Ta aitab neid tunni ajal ja pärast.
Natalja on lahke, suhtlev, avatud ja aus inimene.
Abivalmis, konkreetne, kindel õpetaja on alati oodatav igas koolis.
Sihikindel ja tahtejõuline Natalja valdab ka inglise keelt.
Aga inglise keele oskus on passivne, sest võimalust suuliselt vestelda ei ole.
Õhtuti istub ta kõrgkooli Internetipunktis, otsib sealt midagi, uurib.
Arvan, et sellise laia silmaringiga inimene leiab oma koha elus ja tööl.

Sõnu 526