Punktid: Kuulamine 20 Lugemine 23 Kirjutamine 28  Kirjutamine  Esimene osa.
Saar Poll on uurinud Eesti inimeste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Tutvuge diagrammidel esitatud andmetega (diagrammid näitavad protsenti küsitletuist).
Kuidas suhtusid Eesti elanikud Euroopa Liiduga ühinemisesse 1997. aasta novembris ja aasta hiljem.
Kirjeldage, kuidas suhtumine aasta jooksul muutus.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Põhjendage oma seisukohta.

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Nii 1997. aasta novembris kui ka aasta pärast pole muutunud nende inimeste protsentidest arv, kes ei läheks hääletama või pole veel otsusele jõudnud.
Nende inimeste arvu (%) moodustab rohkem kui kolmandik tervest elanikkonnast.
Need inimesed, kes olid 1997. aastal Euroopa Liiduga ühinemise vastu, jäävad ka järgmisel aastal samasse seisukohta.
Vaadates täpsemalt suurenes nende arv vaid ühe protsendi võrra.
Arvan, et selle tingimuseks on suhteliselt ebastabiilne majanduslik olukord riigis.
Aastaga vähenes nende elanike arv, kes on Euroopa Liiduga ühinemise poolt.
Ühinemise pooldajaid on 1998. aastal kümme protsenti vähem.

Sellele küsimustele vastaksin ma järgmiselt: "Mina ei läheks hääletama!
" Ma ei ole piisavalt kompetentne poliitilistes küsimustes, seepärast lihtsalt ei julge otsustada.
Minu jaoks on tähtis see, et Eestis oleks poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu riik.
See, milliste vahendite abil sellele jõutakse, ei ole minu otsustada.
Ma arvan, et elanike seisukoht ei oleks oluliselt muutunud, kui liitumisreferendum homme toimuks.
Alates novembrist 1998 pole riigi olukord eriti kaugele jõudnud, seepärast ei mõtleks Eesti elanikud teistmoodi, kui varem.
Oletan, et Euroopa Liiduga ühinemise pooldajaid oleks umbes 30%.

Teine osa.
Te olete oma asutuse atesteerimiskomisjoni liige.
Koostage ühe kolleegi iseloomustus, keda Teie komisjonil atesteerida tuleb.
Kirjeldage atesteeritava kolleegi haridusteed, töökogemust, oskusi (sh keelteoskus, arvuti kasutamise oskus), töövõimet ja isikuomadusi.
Andke hinnang tema senisele tööle.
Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Maret Jalakas on kolmkümmend aastat vana, abielus, tal on kaks tütart.
M. Jalakas on sündinud ametniku perekonnas.
Pärast gümnaasiumi (keskkooli) lõpetamist õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, hiljem kaitses magistri tööd sotsioloogia alal.
Hiljem töötas vene põhikoolis eesti keele õpetajana, pidevalt osales täiendkursustel ning mitmesugustel seminaridel.
Vene põhikoolis töötas M. Jalakas kolm aastat, seejärel läks ta Narva Kõrgkooli eesti keele õpetajana tööle.
Töö oli raske, sest tudengite keeleoskus jättis soovida, kuid aasta möödudes oli juba mõningaid edusamme märgata.
Siis tuli M. Jalakale üks idee pähe: peaks korraldama üliõpilaste jaoks suvekursused, kus nad saaksid keelt praktiseerida ning oma teadmisi täiendada.
Projekti elluviimine osutus raskeks, sest tuli otsida rahastajaid, õppejõude jne.
Kuid projekt õnnestus hästi, M. Jalakas korraldas seda kolm aastat järjest.
Võib oletada, et kursuste korraldamise idee võtavad üle kõrgkoolid ja ülikoolid.

Inimesel, kes pidevalt õpib, on piiramatud oskused.
See arvamus käib ka M. Jalaka kohta.
Tema valdab võõrkeele (inglise, prantsuse, soome, saksa keel), ainult seepärast on ta konkurentsivõimeline tööturul.
Jalaka arvuti kasutamise oskus on küllaltki heal tasemel.
Tema töövõimet võib peaaegu erakordseks nimetada, sest ta sai hakkama sellise pojektiga, mida on praktiliselt võimatu üksi organiseerida.
Tuleks mainida ka m. Jalaka head suhtlemis- ja kohanemisoskust, just sellest sõltuski tema töö tulemus.
Ta on atraktiivne ja huvitav isiksus, inimene, kes on kompetentne paljudes töövaldkondades.

Võib järeldada, et M. Jalaka tööt on kindlasti vilju kandnud.
Ta tegeles eeskätt muulaste integreerimisega Eesti ühiskonda.
Võib arvata, et nende huvi eesti keele, kultuuri ja jaloo vastu on suurenenud.

Sõnu 525