Punktid: Kuulamine 19 Lugemine 19 Kirjutamine 18  Kirjutamine  Esimene osa.
Saar Poll on uurinud Eesti inimeste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Tutvuge diagrammidel esitatud andmetega (diagrammid näitavad protsenti küsitletuist).
Kuidas suhtusid Eesti elanikud Euroopa Liiduga ühinemisesse 1997. aasta novembris ja aasta hiljem.
Kirjeldage, kuidas suhtumine aasta jooksul muutus.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Põhjendage oma seisukohta.

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

1997. aastaga võrreldes inimeste arv, kes olid selles küsimuses poolt, on vähenenud.
Nende inimeste arv, kes olid vastu, vastupidi on suurenenud.
Niisugune muutumine võib olla seotud sellega, et olukord riigis on muutunud.
Jäi püsima inimeste arv, kes ei ole otsustanud, mis on parem - kas olla Euroopa Liidu liige või mitte.
Inimeste arv, kes ei läheks hääletama, jäi samaks.
Nende arv, kes ei tea, natuke suurenes.
Võrreldes teiste rühmadega, suuremad muutused toimusid inimeste hulgas, kes olid poolt.
Mõned inimesed hakkasid kahtlema oma seisukohas.

Tõtt öeldes ma ei tea kuidas sellele küsimusele vastata.
Ma ei saanud piisavalt informatsiooni, et olla kindel, mis on õigem.
Ma arvan, et inimestele on vaja anda rohkem informatsiooni selle küsimuse kohta.
Nõudmisi, tingimusi Euroopa Liidu poolt - kõik neid tuleb inimestele teatada täpselt, et igaüks oleks kindel oma otsustuses.

Teine osa.
Te olete oma asutuse atesteerimiskomisjoni liige.
Koostage ühe kolleegi iseloomustus, keda Teie komisjonil atesteerida tuleb.
Kirjeldage atesteeritava kolleegi haridusteed, töökogemust, oskusi (sh keelteoskus, arvuti kasutamise oskus), töövõimet ja isikuomadusi.
Andke hinnang tema senisele tööle.
Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Piret Saar on sündinud 1965. aastal.
Tema sünnikoht on Haapsalu, kus ta käis lasteaias.
/-aastasena astus ta Haapsalu keskkooli, mille ta lõpetas väga hästi.
Peale kooli lõpetamise tuli ta Tartusse ja sooritas eksamid Tartu Õpetajate Seminari.
Tema erialaks on eesti keele kui võõrkeele õpetaja.
Kuna ta oskas vene keelt üsna hästi (kooliajal suhtles ta palju vene lastega), tema õppimine oli edukas.
Seminaari lõpetas ta 1988. aastas.
Peale selle läks ta tööle Tartu Slaavi gümnaasiumisse eesti keele õpetajana.
Koolis ei olnud tema koormus eriti suur (taa arvas, et võiks teha palju rohkem laste jaoks).
Ta otsustas minna inglise keele kursustele, mida kool nõustus toetama.
Mõne aja pärast lõpetas ta selle kursuse ära ja hakkas algklassides inglise keelt õpetama.
Enda jaoks käis ta erinevatel seminaritel, täiendkoolitustel ja üüritustel, mis aitasid teda tema töös.
1993. aastas läks ta mehele.
1994. a. sündisid tal kaksikud.
Ta ei töötanud 1 aasta, sest hoolitses oma laste eest ja 1995. a. tuli ta tööle tagasi.
Praegu tema lapsed on juba suured ja kogemused ema rollis aitasid õpetajat väga.
Tema töövõime on väga kõrge, ta jõuab teha lastega nii koolitööd kui ka klassivälist tööd (nad käivad ekskursioonidel, teatrites, suviti matkavad jne.). Paljud õpetajad külastasid tema tunde, mis olid väga omapärased, huvitavad ja andsid lastele palju uusi teadmisi.
Tundides kasutatakse palju lisamaterjali, näitlikkus on väga kõrgel tasemel.
Ta suhtub lastesse väga heatahtlikult, arendab lastes suhtlemsioskust, mis on väga tähtis tänapäeval.
Laste eesti keele oskus on väga heal tasemel, nendel on huvi selle aine vastu.

    Õpetaja on väga uudishimulik ja tööks.
Ta armastab lapsi, suhtleb nendega nagu võrdsetega ja lapsed hindavad seda.
    Väga palju tööf teeb ta laste vanematega, see on kindel osa tema töös.

    Selle õpetaja töö on väga auväärne.
Väga tahaks, et neid oleks rohkem.

Sõnu 532