Punktid: Kuulamine 18 Lugemine 18 Kirjutamine 28  Kirjutamine  Esimene osa.
Saar Poll on uurinud Eesti inimeste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Tutvuge diagrammidel esitatud andmetega (diagrammid näitavad protsenti küsitletuist).
Kuidas suhtusid Eesti elanikud Euroopa Liiduga ühinemisesse 1997. aasta novembris ja aasta hiljem.
Kirjeldage, kuidas suhtumine aasta jooksul muutus.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Põhjendage oma seisukohta.

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

    Kui arvestada protsendilist arvu, siis võib öelda, et Euroopa Liidu populaarsus on märgatavalt langenud.
1997. aasta novembris positiivne suhtumine ühinemisesse oli 36% küsitletuist, 1998. aasta novembris aga 27% küsitletuist.
Samuti suurenes ka arv neid inimesi, kes on täiesti vastu Euroopa Liidu ühinemisega.
Kuigi neid ei ole suur protsent, aga ikkagi.
1997. aastal 13%, 1998. aastal 14%.
Vahe on üks protsent.
Miskipärast on natuke suurenenud ka arv selliseid, kes midagi ei tea.
1997. aastal 3%, aasta hiljem 4%.
On ka neid, kes hääletama ei läheks.
Mis pärast, et tea?
Vist on aga igaühel oma põhjus.
Kes ei viitsi niisaama, keda ei huvita tulevik või kellelgi on hoopis mingi teine põhjus.
Küsitletuist on ka kõhklevaid.
Neid, kes pole veel otsustanud ning nende protsent on 35.
Selline ta oli 1997. aasta novembris, kui ka 1998. aasta samal kuul.
Kokkuvõtes võib öelda, et Euroopa Liiduga ühinemine ei ole ena nii esmatähtis ning isegi on suurenenud arv vastuolevaid inimesi.

    Kuidas hääletaksid inimesed liitumisreferendumil praegu?
Ma arvan, et ikkagi ühinemise poolt, sest kui otsus oleks langetatud, siis veenda rahavst selle küsimuse õiguses ei oleks väga raske.
Enamik noori on selle poolt.
Nuidugi, vanad inimsed ei armasta muutust.

    Mina ise olen Euroopa Liiduga ühinemil poolt.
Põhjendan sellega, et kuna oleme väikeriik, siis läheks see ainult kasuks.
Õnnetuse korral abi on garanteeritud.
Samuti kiiremaks muutub areng.

Teine osa.
Te olete oma asutuse atesteerimiskomisjoni liige.
Koostage ühe kolleegi iseloomustus, keda Teie komisjonil atesteerida tuleb.
Kirjeldage atesteeritava kolleegi haridusteed, töökogemust, oskusi (sh keelteoskus, arvuti kasutamise oskus), töövõimet ja isikuomadusi.
Andke hinnang tema senisele tööle.
Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Kairi Kask lõpetas Tartu Kommerts Gümnaasiumi.
Astus sisse Tartu Ülikooli inglise keele teaduskonda.
Pärast viieaastaseid õpinguid ülikoolis asus tööle Tartu Miina Härma Gümnaasiumi inglise keele õpetajana.
Seitsme aasta pärast sai kooli õppeala juhatajaks.
See näitab, et Kairi Kask on väga töökas, hes suhtleja.
Muidugi, töötades koolis, peab olema suurepärane suhtleja.
Töö kõrval käis ka kursustel.
Need olid peamiselt enesetäiendamise koolitused.
Samuti käis ka arvutikursustel.
Oma töös oskab väga hästi seda võimet kasutada.
Kairi Kask valdab veel ka teisi keeli, need on: vene keel, soome keel ja natuke saksa keelt.

Pärast kümneaastast tööd koolis jõudis ta tööle meie firmasse.
Tõlgina töötab ta meil juba viisteist aastat.
Tema tööga kõik on rahul, samuti ona ta hea ja meeldiv kolleeg.
Et töötada tõlgina on vajalik suhtlemisoskus ning loomulikult ka kutsesobimus.
See kõik meie kolleegil on olemas.
Väga aitasid eelnevad kogemused koolis töötamisel.
Seal ta õpis tundma ja töötama lastega.
Kuna meie firmal tihtipeale tuleb teha tööd ka teiste maade lastega, siis Kairi Kase kogemus on kõrgesti hinnatud.
On näha, et talle meeldib oma töö.
Suurelt osalt tehtud töö tulemus sõltub sellest, kuidas inimene on häälestatud.
Kui see, mida sa teed on su meele järgi, siis ka tulemused on positiivsed.
Kõik see käib Kairi Kase kohta.
On olnud olukordi, kui ta pidi jääma tööle õhtuni.
Või sõit komandeeringusse.
Ei olnud ühtegi korda kui ta keeldus sellest.
Kuigi ta töötab meil inglise-eesti ja eesti-inglise keele tõlgina, tihti tuleb ta meile appi, kui on vaja tõlkida kas vene või soome keelest.
Seda me väga hindame.
Juhuslikult sain teada, et Kare Kask õpib veel praegu saksa keelt.
Põhjendus olevat selline, et tuleks täiendada oma teadmised kunagi õpitud saksa keeles.
Miks ma sellest üldse kirjutasin?
Ma arvan, kui inimene on võimeline õppima mitte ainult talle antud ülikooliajal, vaid ka hiljem, see on väga hea märk.
See näitab, et ta on töökas, uudishimulik ja tubli töötaja.

Sõnu 639