Punktid: Kuulamine 20 Lugemine 27 Kirjutamine 30  Kirjutamine  Esimene osa.
Saar Poll on uurinud Eesti inimeste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta.
Tutvuge diagrammidel esitatud andmetega (diagrammid näitavad protsenti küsitletuist).
Kuidas suhtusid Eesti elanikud Euroopa Liiduga ühinemisesse 1997. aasta novembris ja aasta hiljem.
Kirjeldage, kuidas suhtumine aasta jooksul muutus.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Põhjendage oma seisukohta.

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

    1997. aasta novembris firma Saar Poll on uurinud Eesti elanike suhtumist Euroopa Liiduga ühinemisesse.
Uuringu tulemused näitasid, et EL-iga ühinemise poolt on 36% eestimaalasi, 35% pole aga otsustanud tol hetkel, ona nad vastu või poolt.
Selgelt vastu oli 1997. aasta novembris 13%.
Ei osanud vastata 3%.
Samas 13% Eesti elanikest ei läheks hääletama, kui riigis toimuks referendum antud küsimuses.

    Sama uuring oli Saar Polli poolt korraldatud ka aasta hiljem, s. t. 1998. aasta novembris.
Siis Euroopa Liiduga ühinemise pooldajate arv vähenes.
Neid oli siis 27% küsitletuist.
Nende arv, kes ei ole otsustanud, jäi samale tasemele - 35%.
Natuke kasvas nende inimeste protsent, kes on ühinemise vastu.
1998. aasta novembris nad moodustasid 14%.
Ei läheks hääletama aga sama arv inimesi, mis 1997. aastal.
Võrreldes 1997. aastaga kasvas nende arv, kes ei tea, on nad vastu või poolt.
Kui 1997. aastal neid oli 3%, siis 1998. aastal - 4%.

    Mina isiklikult ei ole veel otsustanud, kas ma pooldan EL-iga ühinemist või mitte.
Eeskätt sel põhjusel, et ei oma täielikku informatsiooni.
Informatsiooni selles osas, kuivõrd ühinemine on kasulik Eestile.
Kui palju on sellel protsessil positiivset ja negatiivset.
Arvan, et meie riigi ametnikud peaksid rohkem osutama tähelepanu inimeste informeerimisele.
Nad peaksid rohkem tegelema selgitustööga.
Ainult siis, kui inimestel on selge pilt, mida see Euroopa Liidus olemine Eesti jaoks tähendab, mida see kaasa toob, ainult siis oskavad inimesed otsustada.
Arvan, kui homme toimuks referendum, siis suurem osa Eesti rahvast jagaks minu seisukohta ja ei tuleks hääletama.

Teine osa.
Te olete oma asutuse atesteerimiskomisjoni liige.
Koostage ühe kolleegi iseloomustus, keda Teie komisjonil atesteerida tuleb.
Kirjeldage atesteeritava kolleegi haridusteed, töökogemust, oskusi (sh keelteoskus, arvuti kasutamise oskus), töövõimet ja isikuomadusi.
Andke hinnang tema senisele tööle.
Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

Riigikantselei koosseisu kuuluva ministri büroo nõunik Mihkel Liivo soovib saada tööle Riigikantselei õigusloome osakonda.
Praegu on osakonnas vakantne juhataja koht.
Alljärgnevalt nõunik Mihkel Liivo iseloomustus ja minu kui atesteerimiskomisjoni liikme arvamus tema sobivuse antud vakantsele ametikohale kohta.

    Mihkel Liivo on ametis ministri nõunikuna viimased kaks ja pool aastat.
Enne seda töötas ta Riigikogu majanduskomisjoni nõunikuna.
Praegusel kohal tegeleb härra Liivo põhiliselt kodakondsus, elamis- ja töölubade, immigratsiooni ja illegaalide küsimustega.

    Majanduskomisjonis tegeles eelnõude väljatöötamisega ja Riigikogu liikmete nõustamisega Eesti ja välismaa majandust puudutavates küsimustes.

    Mihkel Liivo on lõpetanud sel aastaal Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja erialalt on siis ajaloolane-ajaloo õpetaja.
Vabalt valdab võõrkeeltest vene ja inglise keelt, suhtlustasandil - soome keelt.
Vabalt oskab kõiki arvuti programme, kuna on läbinud väga tugevat arvutikoolitust.

    Kui iseloomustada töövõimet, siis võib tunnistada, et Mihkle Liivo on võimeline tulemuslikult töötada nii palju, kui palju olukord seda nõuab.
Mitu korda on kolleegid täheldanud, et Mihkel Liivo jääb tööle peale tööaega ja tegeleb probleemidega ka õhtuti.
See ei tähenda, et ta ei tule oma tööülesannetega toime tööajal ja ei oska planeerida oma aega.
Lihtsalt ta tahab kõike ära teha kiiremini, sest saab ara, et tema probleemi lahendusest sõltub mitmete inimeste probleemide lahendamine.

    Puutudes kokku oma valdkonnas erinevate küsimustega, mis on seotud Kodakondsuse seaduse, Keeleseaduse, Välismaalaste seaduse ja teiste õigusaktidega, püüab Mihkel Liivo leida neis nõrgad kohad, mis ei võimalda inimestel tunda ennast Eestis mugavalt ja rahulikult, ja pakkuda oma variante probleemide lahendamiseks.
Seega on ta välja töötanud mitme seaduse muudatus- ja täiendusettepanekuid, suurema osa millest on ka Riigikogu vastu võtnud.

    Võttes arvesse Mihkel Liivo senist kogemust seaduste eelnõude väljatöötamise osas nii Riigikogus majanduskomisjonis kui ka ministri büroos, soovitan atesteerimiskomisjonil määrata Mihkel Liivo õigusloomeosakonna juhataja ametisse.
Loodan, et noor kõrgharidusega ja vastava kogemusega inimene saab väga ilusti uue ja huvitava ametiga hakkama.

Nimi Perekonnanimi, ministri nõunik  Sõnu 647