Punktid: Kuulamine 19 Lugemine 26  Kirjutamine  Esimene osa.
Balti Keskkonnafoorumi ning Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse Eesti esindus korraldasid ühisuuringu, mille eesmärk oli selgitada inimeste keskonna- alaseid teadmisi.
Küsitlusele vastas 215 Tallinna ja Kohtla-Järve elanikku.
Kirjeldage joonisel esitatud andmete põhjal, kuidas inimesed vastasid ühele uuringu käigus esitatud küsimustest.

Kuidas Teie vastaksite sellele küsimusele?
Mida Teie teete keskkonna heaks ja mida Teie arvates oleks tarvis teha?

Kirja nõutav pikkus on u 130 - 150 sõna.

Tegelikult on väga raske vastata konkreetselt küsimusele, kuna kõik on olulised.
On aga täiesti arusaadav, miks just õhu saastatus ja halb joogivesi on saanud kõige suurema tähelepanu.

    Seega eelistaksin kommenteerida üles tõstetud probleemid ükshaaval.

    Õhu saastatust on kohe näha ja tunda nina kaudu.
Kuna see on otseselt seotud linnadega, ei ole üllatus, et just suurtes linnades läbiviidud küsitlusel on saanud kõige rohkem tähelepanu.
Samas aga saastatuse allikad on erinevad: Tallinnas peamiselt liiklus (agulides lisaks kütmine), Kohtla-Järvel aga tööstus.
Samas võib vaielda, kas keemiatööstuse peal mõelnud inimesed pidasid meeles sealt tulevat õhu saastatust või veereostust - või valisid keemiatööstust et sellega mõlema probleemi peale viidata?

    Joogivett probleemiks pidamine võib ka sõltuda sellest, kas inimene on piisavalt jõukas et ise probleemi lahendada, näiteks filtriga omas majas.
Teiselt poolt pruun vesi on lihtne probleem, seda näeb ja võib vältida; kui ohtlik on aga nähtamatu reostus, näiteks raskemetallid?

    Liigse metsaraiega seotud probleemid on ka erinevad.
Isegi kõige hullema röövraie puhul (mis on esteetiliselt pahim) mets taastub 60-100 aasta jooksul, nii et meie lastelastelastel võib ikka olla ilus Eesti.Aga kui vahepeal erisugused röövlid ja vargad tegutsevad ilma takistusteta, kas siis Eesti üldse suudab püsti seista senini (psühholoogilises mõttes)?

    Sama asi kehtib prügi mahaviskamise kohta.
Noortele tuleks head näidist anda, mitte halba nagu täna näiteks Lasnamäel.

Teine osa.
Teie töökohta tulevad külla välismaa kolleegid.
Teil tuleb esineda oma asutust tutvustava ettekandega.
Koostage ettekande tekst: andke põhjalik ülevaade töövaldkonnast, kirjeldage viimaste aastate edusamme ja ebaõnnestumisi ning rääkige sellest, mis Teile töös kõige rohkem rõõmu valmistab, millised on probleemid ja kuidas Teie arvates neid lahendada tuleks?

Teksti nõutav pikkus on u 200 - 250 sõna.

    Tere tulemast Euroopa Komisjoni Delegatsiooni Eestis.
Praegusel aadressil Kohtu 10 Delegatsioon on tegutsenud juba rohkem kui 4 aastat.
Aastate jooksul on Delegatsiooni ülesanded laiemaks muutunud ning paralleelselt sellega töötajate arv pidevalt kasvanud.
Minu saabudes Tallinna aastal 1995 Delegatsioonis töötas ainult käputäis inimesi (2 - 3), täna on umbes 20.
Kuni 1998 a töötasin väljaspoolt Delegatsiooni, 1998 a oktoobri kuust on mul kogemusi ka seestpoolt.

    Delegatsiooni ülesandeks on kogu aeg olnud ühenduse pidamine Euroopa Komisjoni ehk Euroopa Liidu ja Eesti riigi vahel.
See ülesanne on sarnane välisriig suursaatkonna omaga, ning Delegatsioonil ongi diplomaatiline staatus.
Samal ajal on Eestil ka alaline esindus Brüsselis.

    Eesti ja Euroopa Liidu suhete kirjeldamises tahaksin nimetada kaks pöördepunkti, nimelt kõigepealt Eesti Vabariigi taotlus saada Euroopa Liidu liikmeks ning hiljem Euroopa Komisjoni otsus alustada liitusmiskõnelusi.
Ees on veel liitumisläbirääkimiste edukas lõpetamine, Euroopa Liidu Liikmesriikide otsus võtta Eestit Liikmeks ning Eestis otsus võtta liitumispakkumise vastu.
Viimase jaoks võib-olla on vaja viia läbi referendumi - see on aga Eesti, mitte minu otsus.

    Viimase paari aasta jooksul on Delegatsioonis tekkinud Phare osakond.
Umbes 50% Delegatsiooni staabist tegeleb otseselt Phare programmidega.
Töötajate hulgas on nii välismaalased (nagu mina ise) kui eestlased.

    Phare-programmi all on korraldatud abiprojekte testile alates aatast 1992.
Projektide administratsioon korraldati otse Euroopa Komisjoni peakorterist ehk Brüsselist välja avatud haridus alased programmid, mis alaga tegeles ETF (European Training Foundation ehk Euroopa Koolitussihtasutus) Torinos.

    Abiprogrammide maht kasvas aga nii suureks, et keskadministratsioon ei saanud enam piisavalt hästi hakkama oma älesannetega.
See ilmnes näiteks ebapiisava kontrolli kaudu või arvete väljamaksmise hilinemistega.
Selletõttu otsustatigi detsentraliseerida suured osad protsessist.
Järk-järgult ülesandeid on kas viidud delegatsioonidesse (sama asi kehtib ka teiste kandidaatriikide kohta), või antud üle riigile, kuhu abi läheb.

    Täna on Phare programmi ülesandeks - ja sellega ka minu isiklikuks ülesandeks - aidata kaasa, et Eesti täitaks Euroopa Liidu Liitumistingimused.
Ideaaliks on, et liitumishetkel oleks Eesti enam-vähem võrdne partner praeguste liikmesriikidega enamuses riigi valdkondades.

    Näidistena võiks võtta ministeeriumite administratiivset suutlikkust, Euroopa tehniliste standardite kohandamist, haridussüsteemide kokkusobivust... Mida on kiire arendada, on aga Eesti suutlikkus mõistlikult kasutada regionaalarengu abirahasid - populaarselt öeldud Eesti riigi suure raha seadimiskapasiteet, ilma et riik läheks sellest haigeks nagu mujal!

Sõnu 690