Mina ja ülikool.

Mina olen  Eesnimi.
Ma lõpetasin Narva kooli.

Selles koolis ma õpisin 12 aastat.
Nüüd ma astusin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonda.
Tulevikus ma tahan saada mehaanikainseneriks.

Meie elus on väga tähtis kõrgharidus, sest see on väga tähtis tänapäeval.
Kui teil ei ole kõrgharidus, teil ei ole palju võimalusi valida oma töökohta.
Veel ma arvan, et eesti keele oskus on väga käesolev.
Eesti keel - on riigikeel.

Rigikeelte oskus ja kõrgharidus avaldab palju võimalusi inimeste jaoks , näiteks inimene võib töötada kus ta tahab.

Pärast ülikooli lõpitamist ma loodan, et ma oskan otsida endale hea töökohta ja saan tagastada stabiilse materiaalse heaolu oma perele aga tulevikus vaesusemata vanemust.
ülikooli sisse astumine annab inimesele palju uusi võimalusi.
Inimesel on kerge realiseerida oma plaane elus.
Aga tuleb endale selgeks teha, et õppimine ülikoolis ja gümnaasiumis on erinev.
Seda hakkad aru saama esimesest päevast.
Ülikoolis sul ei ole klassijuhatajat, kes hakkab sulle aitama, ja panema sind õigele teele, sa elad oma elu.
On vaja olla iseseisvuna.

On aga oma plussid ülikooli elus.
Sa saad teha ise indale tunniplaani, mis sul vajalik on.
See on väga sobiv, sest paljud tudengid käivad tööl.
See annab rohkem võimalusi töö jaoks.
Samuti ülikoolis on olemas valikained.
Ja valik on väga suur.
Nii, et iga inimene saab leida endale midagi oma huvist.

Miks ma valisin just selle ametit?
Kui ausalt öelda, ma tahtsin astuda ehitusteaduskonda, sest see on minule hingele parim.
Aga ma ei läbinud konkursi.
Aga mehaanikat ma läksin õppima, sest rohkem valikut ei olnud, ma ju tahtsin õppida ainult Tallinna Tehnikaülikoolis.