"Malev"    "Malev" on 2005. aastal valminud ehtne ja eestimaine, tervelt 109 minutit kestev humoorikas film muistsest vabadusvõitlusest.
Filmi tegevus toimub 13. saj Eesti- ja Liivimaal, kus lisaks Saksa ordu ristirüütlitele figureerib veel prantslaste Templiordu, kelle eesmärgiks filmis on küll ainult oma konnavarude täiendamine.

Filmi kangelane on "piltilus" noormees Uru (Ott Sepp), kes noore poisina ühe Saksa ordu röövretke käigus Eesti aladelt kaasa haaratakse ning Lübecki kloostrisse harimisele saadetakse.
Haritud mehena ning Templiordu õhutusel naaseb Uru kodumaale, et siinset rahvast Sakslaste eest hoiatada ja vastupanu õhutada.

Rahvas, eesotsas vanem Lembituga (Ain Mäeots) ei taha varitsevast ohust esialgu kuuldagi.
Kui sündmused aga tõsisema pöörde võtavad, on vanemad nagu peata kanad.
Kutsutakse küll kärajad kokku, aga ettevõetavas ei suudeta sellegi poolest kuidagi kokkuleppele jõuda.
Appi tuleb Uru, kelle idee kohaselt on eestlaste ainukeseks lootuseks kõigi eestlaste ühismalev.

Filmi on kerge ning lõõgastav vaadata, kasuks tulevad ehk mõningased teadmised Eesti varasest ajaloost, vastasel juhul jääb paroodia vaatajale lihtsalt arusaamatuks.
Filmi vaadates näme me endid, eestlasi - töö- ja laulurahvast, keda küll kujutatakse veidi kohtlastena, aga eks sealgi ole oma tõetera sees.
Tegelaste üle naerdes naerame endi üle, sest ka meie, tänapäeva eestlased, oleme vähemal või rohkemal määral samade tunnusjoontega.
Meie seas leidub nii ainult hööveldamisest ja esimese öö õigusest huvituvaid Lembituid, alati rõõmsameelseid ja kõigele vastust teadvaid Manivaldesid (filmis Anti Kobin) kui ka tuimalt tööd rügavaid Tugiseid (filmis Uku Uusberg), tuleb ainult veidike ringi vaadata.

Filmi vaadates ei tasu võtta kõike sõna-sõnalt, tegu ei ole detailsetele faktidele toetuva dokumentaalfilmiga vaid fantaasiarikka komöödiaga.
Filmis on esitatud autorite nägemus sellest mis tegelikult võis juhtuda.
Tegelikult just seepärast, et kindlat tõde tol ajal juhtunust me ei tea, me võime ainult oletada.

Niisiis, kui teil on 109 minutit vaba aega, huumorimeelt, veidike teadmisi eesti ajaloost ja olete avatud uutele vaatenurkadele, siis on teile filmielamus garanteeritud.