Kultuuriajakiri "Malev"  Ajaloolise komöödia "Malev" tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu üritavad neid loodusrahvaid allutada ja ristida.
Filmis käsitletakse paljusid teemasid, mis on tihedasti seotud eesti rahvaga, eestlaste vabadusega ja kultuuriga.

Peategija Uru, kes on vapper, andekas ja haritud noormees leidis endas jõudu ja kannatust, et tõestada kõigile eesti rahva võime vastu hakkata oma rahva vabaduse nimel.
Uru veenas eestlasi, et eesmärki saavutamiseks eelkõige rahvas peab ühine võitlusvaim olema.
Selle noormehe abil said eestlased aru, et olla oma maal peremehed, et säilitada rahva kultuuri tuleb tervikuna tegutseda.

"Malev" filmist on nähtud, et vanasti laulud ja tantsud mängisid eestlaste rahva elus suurt rolli.
Muinaseestlased laulsid põldudel töötades, jahil käides või muu tööga tegeledes, ei saa nende elu ilma lauluta ette kujutada.

Viist siit 13. sajandist alust pandi suuliste traditsioonile, mida hiljem on hakatud nimetama rahvaluuleks.

Oma rahvasümbolid on austusväärsed eestlaste jaoks ja neid ei saa mitte millekski pidada.
Kuidas eesti rahvas hindab ja austab rahvussümbole on arusaadav episoodist, kus Jurmala foogt Hippolyt rukkilille maha tallas, sattusid siis eestlased raevu ja hakkasid vaenlasi ründama.

Muinaseestlased pidid oma traditsioone ja usku.
Pöörasid vanemate poole (Lembitu) nõu küsida.
Nii on Uru käinud paljude vanemate juurde, et tõestada, et ei saa sakslastega rahu teha, et vanemate loal inimesi kokku koguda.

Selle filmi žanr on ajalooline komöödia.
Esimesel pilgul võib tunduda, et on see veider kooskõla, aga tõeliselt humorimeelsus ja naljad teevad filmi veel huvitatavamaks ja kergesti arusaadavaks.
Mõned tõsised verised filmi episoodid (lahingud) ei tundu nii hirmuäravateks, niisugusteks võiksid olla ilma naljateta.