Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Millised muutused materiaalses ja      vaimses kultuuris toimusid üleminekul kiviajast rauaaega?
Kirjelda linnakultuuri keskaegsel      Eestimaal.
Miks muistne vabadusvõitlus lõppes      eestlastele kaotusega?

1. Materiaalses ja vaimses kultuuris toimus üleminekul kiviajast rauaaega väga palju muutusi ja need on minu arvates ka kõige tahtsamad muutused muinasaja ajaloos.
Kui näiteks kiviajal elati peamiselt küttimisest, korilusest ja kalastamisest, siis varasel rauaajal tekkis juba viljelusmajandus ja sellega kaasnesid ka suured muutused.

Põllumajandus arenes ja sellega suurenes ka rahvastiku arv.
Kui kiviajal oli peamiselt kõplapõllundus, siis varasel metalliajal asendusid kivist kõplad juba raudtööriistadeks, kuid endiselt kasutati ka kivist tarbe- ja tööriistu.

Kiviajal toimis nn.
üheväljasüsteem, kuid rauaajal arenes see kaheväljasüsteemiks.
Kasvatati suvirukist, kuid hiljem talirukist, kui tekkis nn.
kolmeviljasüsteem (oli vaja kolmandat maalappi sel ajal, kui talirukis oli ühel).
Kiviajal maeti inimesed peamiselt oma kodukohta - asula juude, harva asulast eemale.
Metalliajal hakati juba rajama nn kivikirstkalmeid (ümmargused kividest laotud kalmed, selle keskel oli kivikirst, kuhu surnu pandi).
Kiviajal maeti inimesed ka lihtsalt kivihunnikutesse.
Kiviajal pandi surnutele hauda kaasa luust, sarvest ja kivist ehteid, looma- ja inimese kujukesi, kuid metalliajal suurenes relvade tähtsus hauas (suur kogus relvi võis näidata nt.võidukat lahingut või seda, et see inimene oli võimas ja eriline).
Tähtsaim muutus oli muidugi raua kasutuselevõtt.
Kui enne tehti tarbe- ja tööriistu peamiselt luust, sarvest ja kivist, siis nüüd olid need rauast vastupidavamad ja kvaliteetsemad ning sellega kaasnes ka põllumajanduse areng ja inimarvu suurenemine.
Enam ei pidanud raua eest kallist hinda maksma, vaid seda saadi enda maal.
Tekkisid nn.
asulate juhid, neil olid ka natuke teistsugused matmiskombed.
Kui varasel kiviajal jahiti peamiselt hülgeid ja põtru, siis üleminekul rauaaega olid juba tähtsal kohal koduloomad.
Suur osa oli usundisel arusaamal.
Kui enne oli allpõllundus, siis nüüd mõeldi hoolikalt läbi, enne kui põllud rajati, jagati täpselt ära, mis kus kasvab ja seega arvestati ka edaspidisel kaasusaamisel.
Arenes sõjaline olukord tänu kvaliteetsematele tööriistadele.
Materiaalne ja vaimne kultuurid olid omavahel väga seotud.

Kliima muutus väga palju, inimesed ei elanud enam vee ääres, vaid ka sisemaal.

Asulad olid paremini kaitstud, sest rundajaid oli rohkem, kuna arenes edasi loomakasvatus, kardeti nii loomade pärast kui ka niisama vaenlaste rünnakuid.

Tekkisid sepad, need olid peamiselt kindlustatud asulates.
Kindlustatud asulaid ehitati peamiselt nt järvesaartele, kõrgematesse kohtadesse.

3. Peamine põhjus oli see, et liiga palju rüüstamisi ja rünnakuid u. kahekümne aasta jooksul.

Eestil oli väga vähe liitlasi, kuid väga palju vaenlasi.
Ristisõda kestis kogu Euroopas 11 - 13. saj.
ja Saksa ordu oli peamine, kes tahtis Baltimaid alistada ja ristida, sest Baltimaad olid veel ristimata.
Ka Venemaa oli sel ajal võimas ning ka ründas liivlasi, lätlasi ja muid baltirahvaid.
Suur lõõk oli eestlastele see, kui tekkis nn Mõõgavendade ordu, need olid vaimulikud rüütlid, kes surusid ristiusku ja oma võimu vägisi peale.
Taanile ja Rootsile oli ristiusu pealesurumine pigem ettekäändeks, pigem taheti oma võimu laiendada.

Kaubandusteed olid ka väga tähtsad selles võitluses, taheti need nn paganatest puhtaks teha.
Eesti ei osanud arvata, et nii palju maid teda ründab, 20 a. jooksul mitusada võitlust ja vastuhakkamist.
Sakslased olid palju tugevamad, parem sõjatehnika, ettevalmistus, kooskõlastatus, mis Eestil puudus.
Ka see, et liivlased ja lätlased asusid sama poolele, sest liivlased kaotasid ja lätlased alistusid peaaegu vastupanuta.
Eestil küll õnnestus mõneks ajaks.
Jüriöö ülestõus oli eestlastele edukas, sest nad valmistusid selleks hästi ette ja ründasid vastaseid ootamatult.

2. Nagu see sõna juba ütleb - "linnakultuur", tekkisid linnused, linnad.
Enam ei elatud nn suurperedena, vaid nüüd mõtles juba igaüks kuidas oma 3-e liikmelist peret ära toita.
Viljakasvatus oli tähtis, leib oli tähtsal kohal.
Maaviljelus oli väga tahtsal kohal, sellest sõltus kogu äraelamine.