Kontrolltöö eesti kultuuriloost  1. Talupoegade pärsiorjusest vabastamise kultuurpoliitilised ja majanduslikud põhjused.
Mis muutus talupoegade elus pärast nende vabastamist?

2. Rootsiaegne hariduselu - õpikud, rahvavalgustuslik kirjasõna, keelealased väljaanded.

3. Jannsen ja Koidula.
Nende roll rahvuslikus liikumises.

3. Jannsenil oli rahvulikus liikumises väga tahtis roll.
Kui ta oli 19 - aastane, siis oskas vigadeta saksa keeles kirjutada ja lugeda.
Hiljem sai ta kirikupastoriks.
Tema esimene ajaleht ilmus Pärnus - "Perno Postimees".
Hiljem läks ta elama Tartusse ja andis välja ajalehe "Eesti postimees".
L. Koidula, tema tütar, aitas väga palju isa ja võttis ka osa rahvuslikust liikumisest.
Nad asutasid koos tantsu- ja lauluseltsi "Vanemuine".
50. aastapäeval tahtis "Vanemuine" korraldada esimese tantsu- ja laulupeo, kuid esialgu see ebaõnnestus.
Jannseni jaoks oli tähtis rahvuslus ja ühtekuuluvus..
toimuski Tartus esimene üldlaulupidu, millest võttis osa u 1000 tantsijat ja lauljat.
Kohal olid vaid meeskoorid, sest Jannsen pidas segakooride laulupeol "ohtlikuks".
Jannseni aitas väga palju see, et tal oli oma ajaleht.

1. Pärisorjusest vabastamine toimus Eestis väga kaua aega.
1802 ja 1804 tulid välja uued talurahvaseadused, kuid need lihtsalt "pehmendasid" talupoegade olukorda.
Alles 1850ndatel aastatel toimusid suuremad muutused.
Talupojad protestisid väga kaua oma õiguste eest.
Põhiline oli teorent, st talupoeg pidi tegema tööd, et saaks oma maad kasutada.
Oli korrapärane teotöö ja erandkorras, kui oli vaja kusagil lisajõudu.
Mõisnikud olid muidugi väga rahul sellise eluga, nii kasvas nende rikkus ja jõukus.

Hiljem, kui teorent hakkas kaduma ja see asendus raharendiga, siis võtsid mõisnikud rahatööle mõisamoonakad.
Talupoeg sai nüüd tegeleda oma põllumajandusega, ta ei pidanud enam mõisas tööd tegema (mitte kõik).
Kui algas maa päriseksostmine, siis mitte kõik ei suutnud kohe seda välja osta, võeti vaga palju raha võlgu.

2. asutati Tartu Ülikool.
Alates .
gümnaasiumide asutamine.
1600 - koolikorralduse seadus.
Rootsi ülikoolid: Uppsala, Tartu jne.
Ametnikud kohalikele asutustele.
esimene eestikeelne piibel.
Piibel tõlgit Linzendorffi rahaabiga.
Filosoof Descartres´i ideede võidukäikVäljaanded, trükised, eestikeelne gramatika, juhuluule.
Astronoomia ja Kopernikuse õpetus.
Saksa ja ladina keeled olid põhilised.
Erinevad eesti kultuuri puudutavad trükisedal.
1662 eeltsentsuuri seadus