Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Rauaaeg Eestis.
Kirjelda keskaegset talupojakultuuri.
Millal toimus Jüriöö ülestõus?

Missugune tähtsus on sellel ülestõusul eestlaste aja- ja kultuuriloos.

1. Rauaaeg Eestis jaguneb eel - Rooma rauaajaks, Rooma rauaajaks ja hilisrauaajaks.
Hilisrauaaja üks osa on veel viikingiaeg.
Rauaaeg sai alguse kuskil esimesel aastasajal eKr.

ja lõppes umbes 12.
- 13. sajandil pKr.
Rauaaeg kasvas välja pronksiajast.
Eel - Rooma rauaajal oli rauast esemeid kasutusel vähe, sest rauda ei osatud veel ise sulatada.
Kui õpiti rauda sulatama ning sellest esemeid valmistama, oli see murranguks ühiskonnas.
Raudesemed, eriti tööriistad olid efektiivsemad ning vastupidavamad.
Töö sai tehtud kiiremini ning väiksema vaevaga.
Mis kõige tätsam, rauamaaki leidus ka Eestialadel.
Tekkisid kindlustatud asulad, kus enamasti raua - sulatamine toimuski.
See omakorda viis tööjõujaotumiseni.

Raudesemeid vahetati tavaliselt vilja eest.
Inimesed elasid suhteliselt hajali, 20 - 30 inimese kaupa.
Rauaaja alguses oli levinud 2 välja süsteem, st et sel ajal kui üks põld oli kasutusel, oli teine söötis.
Kui viikingiajal võeti kasutusele talivili, arenes välja 3 välja süsteem.
Inimesed muutusid rikkamaks, sest aastas sai 2 viljasaaki (talivili ja suvivili).
Surnud maeti rauaaja alguses tarandkalmetesse.
Enamasti põletati surnu koos talle kaasa pandud asjadega.
Viikingiajal maeti surnud ringikujulistesse kalmetesse ning liivakääbastesse.
Tekkis ühikkond ja majanduslik killustatus.
Suurenes kantavate ehete hulk.
Suurenes ka kaubanduse osakaal.
Levis ketramise, kudumise ja riide tegemise osavus.
Härja asemel võeti künniloomana kasutusele hobune.

2. Keskaeg sai Eestis alguse maa vallutamisega muistses vabadusvõitluses.
Põhja - Eesti sai Taani, Lõuna - Estist saksa - ordu ning Lääne - Eestis moodustati Saare - Lääne piiskopkond.
Kuna maal valitsev võim oli erinev, sai ka talupojakultuur erineda mõneti erinevalt.
Peale maa vallutamist jäi talupoeg veel siiski isiklikult vabaks, küll aga pidi ta mõisnikele andamit maksma (kümnis).
Algul oli andamiks ainult teatav osa talu saagist, aga hiljem lisandus sellele ka raha.
Kogu vöörvõimu ajal suutsid eestlased siiski säilitada oma keele.
Rahvakultuuris hakkasid levima rahvalaulud ja -jutud.
Rahvas oli sunnitud küll ristiusu vastu võtma, aga kohati käidi ikka kummardamas maausu jumalaid.
Välja oli arenenud oma kombestik, pulmade, matuste ja lapse sünni pühul, mis aga teataval määral muutus seoses ristiusu tulekuga.
Tuli hakata järgima ristiusu kombeid.

3. Jüriöö ülestõus toimus 1543 - 1545 aastatel.
Sai alguse Harjumaalt ja lõppes Saaremaal.
Põhjuseks olid liiga rängad koormised ja üldine rahulolematus.

Jüriöö ülestõusu peetakse ka muistse Vabadusvõitluse jätkuks, see oli viimane katse vabaneda võõrvõimust.
Peale seda kaotasid talupojad ka isikuvabaduse ja muutusid pärisorjadeks, kellel puudusid igasugused õigused, ja keda võidi osta - müüa ja vahetada.
Kultuuriliselt oli see raske aeg, sest juuriti välja muistne usund, kristlikust õpetusest aga suurt aru ei saadud, sest jutlused olid kõik ladina keeles ning orjadel polnud õigust haridusele ega õpetusele.

Kuna talupoegadel puudus ka vabadus ringi liikuda (väljaspool mõisnikule kuuluvat ala) siis ei olnud võimalik ka kontakt teiste alade inimestega.