Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Millised muutused materiaalses ja      vaimses kultuuris toimusid üleminekul kiviajast rauaaega?
Kirjelda linnakultuuri keskaegsel      Eestimaal.
Miks muistne vabadusvõitlus lõppes      eestlastele kaotusega?

3. See, et muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste kaotusega, ei olnud minu arust juhuslik.
Selleks oli mitu mõjuvat põhjust.
Esiteks, ei olnud eestlastel ühist riiki, nad jagunesid mitmeks osaks.
Järelikult, ei olnud ka ühist sõjaväge, kus oleks juht ja sõdurid.
See ei võimaldanud neil tegutseda ühise taktika järgi ja võita vastast.
Teiseks, puudus eestlastel igasugune väljaõpe.
Kui me võrdleme, näiteks, sakslastega, siis on näha, et nad on tõepoolest professionaalsem.

Kolmandaks, eestlastel puudus vastav relvastus.
Kui vastasel olid mõõgad ja nooled ning liikusid nad hobuseid kasutades, siis eestlane oli jala ja pidi leppima rehaga ja muude põllundusest laenatud esemetega.

Need 3 ülaltoodud põhjust olid minu arvates kõige mõjuvamad.

2. Linnakultuur keskaegsel Eestimaal.

Linn oli keskajal elu keskuseks.
Paljudes linnades toimus kaubandus.
Eriti tähtis oli see sadamalinnades, kus toimus aktiivne kaubavahetus.
Toodi sisse peamiselt soola, see oli kallis ja nõutud.
Müüdi välja aga vilja ja palju muud, mis oli peamiselt siinmaal kasvatatav.

Tunti ka raha, mille abiga tihti toimus kaubavahetus, ost ja müük.

Linnas tegutsesid ka erinevad sepad ja meistrid.

Nii, nagu oli "kirik keset küla", oli ka kirik keset linna.
Seoses ristiusuga peeti kirikus käimist väga tähtsaks.
Samuti peab ära märkima, et eestlaste ja muulaste (kes parajasti riigivõimu juures oli) vahel oli nn kultuurkihtide erinevus.Väga harva olid nad (eestlased) mingisugusel tähtsal ametil, pigem jäid nad meistriteks ja talupoegadeks.

Linna keskplatsil võis olla turg, kus kaubeldi meistrite toodetega ja selle kaubaga, mida merelt toodi.

1. Üleminemisel kiviajast rauaaega toimusid mõningad muutused eestlaste materiaalses ja vaimses kultuuris.
Seoses raua kasutuselevõtmisega muutus eestlase elu lihtsamaks.

Põllunduses kasutatavad esemed olid nüüd parem, mugavam, kvaliteetsem.
Mindi üle mitme põllu süsteemile, mis tõi häid tulemusi - varsti hakkasid tekkima ülejäägid, mida võis maha müüa või välja vahetada.
Raua töötlemiseks kasutati ahju.
Rauaajast on leitud erinevaid leiutisi rauast, mis vihjab sellele, et eestlane oli leidlik.
Peale põllundust tegeleti loomapidamisega, osaliselt mille tõttu muutus küttimine ebavajalikuks, nagu ka korjamine asendus põllundusega.