Kontrolltöö eesti kultuuriloost      1905. aasta revolutsioon.
Põhjus ja      tagajärjed.
19. sajandi II poole kultuurielu      (keel, kirjandus, muusika, teater jne.) lühiülevaade.
Kuidas mõjutas talupoegade      pärsiorjusest vabastamine linnastumist ja tööstuse arengut?

3. Talupoegade pärisorjusest vabastamine tunduvalt mõjutas nii linnastumist, kui ka tööstuse arengut.
Paljud endised pärisorjad ei soovinud oma elu ja tegevust maal jätkata ja siirdusid linnadesse, kus oli rohkem võimalusi ennast rakendada.
Linnades oli suur nõudlus erinevate seppade järgi, kelle ametit võtsidki vabastatud pärisorjad endale.

19. sajandi lõpus hakkasid suurehulgaliselt tekkima manufaktuurid (Tallinnas, Narvas, Viljandis jne), kus samuti oli vaja töölisi.
Üldse linnastumine võttis tol ajal suure hoogu, kuid samuti ei saa öelda, et talud ja mõisad oleks päris tühjaks jäänud.

2. 19 sajandi II poole kultuurielu.

Alguses peab kohe ütlema, et see aeg oli väga tähtis eesti rahva jaoks.
Toimus rahvusärkamine, mis väljendus aktiivses kultuurielus, eelkõige eestlaste vahel ja eesti keeles.

Rahvusliikumise algatajateks olid Hurt, Köler, Jannsen, jt.
Aktiivselt hakkas arenema kirjandus, kirjutati eesti keeles nii luulet, kui proosat.

Märkimisväärseks luuletajaks oli L. Koidula.
Tallinnas ja Pärnus hakkasid ilmuma eestikeelsed ajalehed.
1 tuntumaid oli tol ajal "Perno Postimees".
Nii nagu praegugi, kogunesid noored ja vanad ning üheskoos laulsid ja tantsisid.
Pacius ja Jakobson lõid ühe laulu Eestist, mis hiljem sai EV hümniks.

Samal ajal hakkasid levima teatrietendused.
Esialgu laval olid küll ainult mehed.

Näitlejad olid huvilised ja asjaarmastajad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et rahvusärkamise aeg õigustas oma nime.
Eesti rahvas hakkas hindama end ja oma kultuuri, mitmes kultuuri valdkonnas toimus tuntav areng.

1. revolutsioon.

Eestis oli revolutsioon suunatud isevalitsuse vastu ja baltisaksa ülemkihtide vastu.

Revolutsionäärid võitlesid maapuuduse vastu, feodaalkorra jäänuste vastu, kõrgemate kihtide privileegide vastu.
Poliitiliselt haritud eestlased organiseerisid meeleavalduse - demonstratsioone.
Toimusid tööliste üldstreigid.
Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, samuti taheti Eesti autonoomiat ja omavalitsust.

Mässumeelseid karistati, lihtrahvast massiliselt tulistati (avalikus kohas).
Selleks olid loodud spetsiaalsed karistusrühmad.
Karistas ka tsaari sõjavägi.
Keskvõimud keelasid igasuguse parempartei tegevuse, ametiühinguid.
Kuna riigijuhid kartsid repressioone, siis suur osa neist põgenes välismaale.
Üldiselt, Baltimaades toimunud revolutsioon ja selle tugev mahasurumine pani Euroopa pani uue pilguga eestlaste ja nende probleeme poole vaatama.