Kontrolltöö eesti kultuuriloost  1. Iseloomusta muinaseestlaste argikultuuri.

2. Kloostrid keskaegse hariduselu ja kultuurikeskustena, 3. Missugused kultuurid on arheoloogilised kultuurid?

3. Arheoloogia - on teadus, mis tegeleb kaevamiste, arheoloogiliste leidudega.
Kui räägitakse arheoloogiast, siis on otstarbekas meenutada arheoloogilistest kultuuridest.
Arheoloogilised kultuurid on tuntud inimgrupile omased sarnased materiaalsed ja vaimsed kultuurid, mis ilmuvad uurimistöö käigus.
Leidude, peitleidude ja mitmesuguste muististe tänu me saame teada vanasti elanud inimeste elust, nende religioonist, matmiskommetest, uskumuskommetest, missuguseid tööristu kasutati, sümbolitest.
Näiteks, kiviajas sängitati surnu asula territooriumi või pärast püstkoju põranda alla.
Hauatagusse elusse võeti kaasa merevaiku (veri ja elu sümbol), puuehteid, loomade hambaid, küüni, kihvu (kaitsmine kurjadest olenditest), tööristu.
Arheoloogia abil võime jälgida kogu ajajärgi üle.

1. Muinaseestlaste olulisemad elatusviisid - metsandide korjamine, kalapüük ja küttimine.
Tavaliselt küttisid põhjapõtru.
Püsivat asulat hõimudel ei olnudki, selle pärast et pidid nad põtrade järel liikuma.
Hõimude peatuspaigad olid tavaliselt jõe kaldal, veekogu lähedal, mis võimaldab kalapüüdmist ja veelinnujahti.
Muinaseestlased kasutasid kividest tehtud tööristu, mis hiljuti muidugi täiustati.
Mesoliitikumis oli üleminek anastaspõllumajandusest viljeluspõllumajandusele.
Kasutati serpe ja kõblaid.
Põldudel kasvasid oder, nisu, hirss.

2. Keskaegsed kloostrid peeti keskaegse hariduselu ja kultuurikeskustena.
Reliigia mängis suurt rooli keskaegses elus.
Inimesed said religioosset haridust.
Sel ajal ümberkirjutati palju raamatuid.