Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Talupoegade pärisorjusest vabastamise      kultuurpoliitilised ja majanduslikud põhjused.
Mis muutus talupoegade elus      pärast nende vabastamist?
Rootsiaegne hariduselu - õpikud,      rahvavalgustuslik kirjasõna, keelealased väljaanded.
Jannsen ja Koidula.
Nende roll      rahvuslikus liikumises.

1. Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis oli varem kui Venemaal.
Vene talupoegade vabastamine pärisorjusest toimus ärkamisajal (1861).
Riigis oli majanduskriis.

Pärisorjusesüsteemis ka oli kriis; see polnud aktuaalne ja midagi oli vaja vahetada.

Pärast talupoegade vabastamist, nendel oli õigus vabalt liikuda (liikumisvabadus).Toimus passikorraldus (ka ärkamisajal), mis andis talupoegade esimese isikut tõendava kodumendi.
Vasttärganud rahvuslus.
Tekkis mõiste üle ehitada oma rahvast; hakkasid huvi tundma rahva mineviku ja kultuuripärandi vastu.
J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon on kultuuriline, mitte poliitiline, ja on tähtis mitte riiklik kuuluvus, vaid rahvuslik identiteet.

2. Rootsiaeg nimetatakse Hea Rootsiajaks, selle pärast et Euroopa sõjad 35 - 36 aastat ei puuduta Eestit.
Eesti keelne kirjavara - kiriklikud käsiraamatud ja tarbeteosed; eesti keelne grammatika; algkooliõpikud.
Rootsi ajal oli rahvahariduse tõus.

3. Jannsen ja Koidula mängisid suurt rolli rahvuslikus liikumises.
Liidia Koidula on esimene naise luuletaja.
Jannsen, Liidia isa, esimesene rajas ajalehte "Postimees", kus nad koos töötasid.
Oma luuletustes pöördub Liidia oma rahva poole; ta äratab eestlaste rahvas rahvuslikku identiteeti.

Tema teoseid trükitati "Postimees" ajalehes, kus koos oma isaga nad avaldasid eestimeelse intelligentsi seisukoha.