Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Rootsiaegne hariduselu - rahvakoolid,      gümnaasiumid, ülikool.
Balti erikorra positiivsed tagajärjed      eestlaste kultuuri- ja majanduselule.
C. R. Jakobson ja J. Hurt -      rahvusliku liikumise tähtsamad tegelased.

1. Võib öelda, et Rootsi ajal tehti esimesed sammud Eesti talurahva harimiseks..
seaduse kohaselt pidi iga linnalaps alates 6. eluaastast koolis käima.
Koole rajati ka kihelkondadesse.
Koos trükitehnika arenemisega, suurenes tollel ajal ka eestikeelsete kirjutiste hulk.
Huvituti Eesti ajaloost ja eesti keelde kirjutati kroonikaid, samuti rahvakalendreid, rahvaluulet ja lühikesi jutte.

Kirjutati ka eestikeelseid koraale.
Palju tegi siinse talurahva harimiseks heaks Forselius.
Forselius avas Tartus õpetajate seminari, kus said hariduse u. 160 eesti soost inimest, kes hiljem ka talupojakoolis õpetasid.
Linnadesse loodi ka gümnaasiume, kus põhiliselt õppisid rootsi või saksa soost poisid, kes olid enne vähemalt kolm aastat kooliharidust saanud.
Ometi polnud võimatu ka mõnel eesti soost poisil, kes varem olnud näiteks mõisas või kirikus kirjutajaks, gümnaasiumiharidust saada.
Tähtis nimi Rootsiaegses hariduselus oli ka Skytte.
Ta asutas 1630. aastal Tartus Hariduse Akadeemia ja tema soovitustel lasi 1632 aastal Gustav Adolf II asutada Tartusse Ülikooli.
Rootsi ajal arenes ka eesti keele grammatika, mille kohta avaldas raamatu Anthon Thorttelle.
2. Balti erikord hakkas tekkima juba Rootsi ajal, mil siinne balti aadlil oli eriseisus ja talle ei kehtinud kõik samad seadused, mis Rootsi riigis.
Balti erikord jäi Eestisse ka peale Põhjasõda.
Kuigi valgustatud monarh Katariina II tahtis, et kõikides Vene kubermangudes kehtiks sama kord, mis Vene riigis, siis jäid siinsed alad siiski erinevaks.
(muutus asehalduskord, lõpetati mõisate riigistamine).
Tänu Balti erikorrale jäi siinsetel aladel domineerima Luteri usk ja ka asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.
Koolide õppekeelt ega religiooniõpetust ei muudetud.
Siinset omavalitsust teostas ikka balti aadel ja tänu balti aadlitele oli ka kaubavahetust läänega kergem teostada.
Võib öelda, et tänu Balti erikorra püsimisele ei toimunud eesti rahva venestumist.
Lääne - Euroopaga püsisid intensiivsemad sidemed ja säilis sinne eripärane kultuur.
Paljud balti aadlite ja mõisnike võsud saadeti haridust omandama kaugemale Euroopasse (näiteks Halle ülikooli).
Tagasi tulles levitasid nad valgustusideid ja läänelikku kultuuri ka Eestis.
Tänu saksa keelele said siinsete mõisatesse kooliõpetajatena eksida ka teisi haritlasi lääne euroopast, kes tihti siinsest kultuurist ja keelest huvituma hakkasid (Luce, Merkel) ja nii estofiilidena eestlastesse rahvuslikku uhkust ja vabadusmõtet süstisid.
Pärisorjuse vastastena kiirendasid nad ka talupoegade vabastamist pärisorjusest.

3. Hurt ja Jakobson mängisid tähtsat rolli eestlase iseteadvusetõusus, rahva harimises ja valgustamises.
Sama vaimu kandes oli kahel mehel siiski erinevad eesmärgid.

Hurt tegutses tasa ja targu.
Ta oli rohkem teadusemees kui poliitik.
Tänu temale algas Eestis ulatuslik rahvaluule kogumine.
Temale kuuluvad ka sõnad: "Me ei pea suureks saama arvult, aga me võime suureks saada vaimult.
" Teda võib pidada rahvusliku ärkamisaja mõõduka suuna esindajaks, mis levis aastatel 1860 - 1880.
Ta pidas ka mitu isamaakõnet, kus kutsus rahvast üles hoidma oma kultuuri.
Jakobsoni peetakse ärkamisaja radikaalse suuna esindajaks, sest tema eesmärgiks oli monarhia kukutamise läbi omariikluse saavutamine.
Ta arvas õigemaks teha koostööd Vene võimudega, samas kui Hurt seda ei pooldanud.
Ka Jakobson pidas mitu kirgliku isamaakõnet ja võitis palju poolehoidjaid.

Jakobson oli ka Eesti esimese poliitilise ajalehe "Sakala" väljaandjaks.
Teise külje pealt oli Jakobson lihtne taluperemees ja tegi ka näidistalu, et eestlasele õpetada, milline üks korralik talu peab olema.