Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Talupoegade pärisorjusest vabastamise      kultuurpoliitilised ja majanduslikud põhjused.
Mis muutus talupoegade elus      pärast nende vabastamist?
Rootsiaegne hariduselu - õpikud,      rahvavalgustuslik kirjasõna, keelealased väljaanded.
Jannsen ja Koidula.
Nende roll      rahvuslikus liikumises.

1. 1802. aastal hakkas pärsiorjuse õigus pehmenema.
Selle peamised põhjused olid: valgustusliku ja humaniistliku ideoloogiat levendamine ja majandusliku olukorra halvenemine.

Talupoegade pärisorjusest vabastamine algab sellest, et vabastati ilma maata.

Nendele anti perekonnanimesid.
Pärast seda rahvaseadustega vene võimud otsustati jagada mõistnikute mõisad ja lubada talupojadele võtta mõisade maad renti eest.
Mõnedel talupojadel oli oma maatükk, kus nad tegelesid põllumajandusega ja majapidamisega ning niimoodi hakkasid endale raha teenida..
talupojadele anti esimese isiku tõendava dokumenti, mis andis nendele võimalust vabalt riigi raames liikuda.
Pärast pärsiorjusest vabastamist talupojadel tekkis võimalus normaalset haridust saada, seega õppida kirjutada ja lugeda.

2. Rootsiajal kiiresti levitasid valgustlikud ideed, mille sõnum oli "vabadus, võrdlus, vendlus!
". Samal ajal hakkas moodustama niisugune näht, nagu Reformatsioon.

1525. aastal ilmus nn katehisis, mis nägi välja nagu kiriku õpik ning jutustas Piibli lood dialoogi vormis.
Selleks, et inimesed võiksid oma keeles Jumalaga suhelda, neid oli vaja selles keeles õpetada.
Linnades sai kuuest aastast saadik haridus kohustuslikuks, ning haridus toimus peamiselt eesti keeles.

1632. aastal oli asutanud Tartu Ülikool, kus olid neli teaduskonda: filosoofia, meditsiini, teoloogia, õigus.

3. 1857. aastal Jannsen (asutas) andis välja esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees".

Just nimelt see ajaleht sai rahvusliku liikumise tekkimise üheks põhjuseks.
See manitses inimesi aktiivselt avalikust elust osa võtta.
Nimelt sellises ajalehes oli trükitud esimeseks väljend "eestlased".
Lidia Koidula oli Jannseni tütarlaps.
Tema osales aktiivselt ajalehe väljaandmisest ja kultuuri elust.

Tema kirjutas patriootilisi luuletusi, mis trükkiti ajalehe.
Võib öelda isegi nii, et Jannsen koos Koidulaga seisisid Ärkamisaja allika juures.