Kontrolltöö eesti kultuuriloost  1. Millised muutused materiaalses ja vaimses kultuuris toimusid üleminekul kiviajast rauaaega?

2. Kirjelda linnakultuuri keskaegsel Eestimaal.

3. Miks muistne vabadusvõitlus lõppes eestlastele kaotusega?

1. Kiviajast inimesed tegelesid küttimise, koriluse ja kalapüügiga.
Rauaajal nad hakkasid tegelema põllundusega.
Nad võtsid kasutusele allpõllundust (подсечное земледелие), sest nendel on ilmusid rauakirvesid ja teised rauatööristad mis kergendasid põllundust.
Nad hakkasid tegeleme karjakasvatusega.
Nad kasvasid lammbad, kitsaid, lehmaid ja hobuseid.
Inimesed tegivad endale mitmesuguseid ehteid rauast.
Arenes nende uskusüsteem, mis oli animistlik.
Nad ususid, et igal asjadel, loomadel, puudel, kividel on hing.
Nad austasid oma eellaseid.
Nendel oli rauaajas keeruline jumalastruktuur.
Kõige tuntuv oli jumal Tarapita, või Tara.

3. Keskaegsel algasid areneda linnad, kuid linnasüdaks olid saakslased, mitte eestlased.
Linnas arenes kultuur.
Siin ehitati kirikuid, kus õpetati peale kõike kirjutada.
Algasid ilmuma esimesed koolid, kus anti algharidust, õpetati kirjutada ja lugeda.
Hakkasid ilmuma haritud inimesed, kes täiendasid riikliku ametikohti.
Linn oli kaitstud kindlustusega, et vaenlasi tagasi lüüa.
Linnas ehitati ilusaid maja gotika, renessansi stiilis.
Linn oli mitte ainult kultuurisüda.
Siin oli keskendatud ka kaubandus.
Tallinna läbi läbindas kaubanduse tee.
Tallinn oli Hanza punkt.
Linnas formeerus seisuslik kord, eraldus ülemkiht.
Linnas olid ehitatud ka klostrid, kus inimesed saaksid kätte saada religioosne haridust.
Siin ka kirjutati ümber raamatuid ja siin olid loonud ka uut raamatuid.

3. Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlastele kaotusega kõigepealt sellepärast, et nad ei olnud valmis võitelda oma vabaduse eest.
Nad elasid oma maailmas küttides, kalapüügimises, nad tegelesid põllutööga ja karjakasvatusega, uskusid nende jumalatesse.
Nad ei oska võitelda, nad ei mõtle lahingu strateegiast.
Nad kaitsesid ainult nende asulat, kuid nad ei taha ühineda, nad võitlesid ühekaupa.
Ainult siis, kui nad saaksid ühineda kõige maakondadega, nad algasid võitama (näiteks Saaremaa lahing).
Selle lisaks vaenlasi oli liiga palju ja nad olid parem relvastatud.
Muisted eestlased ei olnud valmis võitluseks.