Kontrolltöö eesti kultuuriloost  1. 1905. aasta revolutsioon.
Põhjus ja tagajärjed.

2. 19. sajandi II poole kultuurielu (keel, kirjandus, muusika, teater jne.) lühiülevaade.

3. Kuidas mõjutas talupoegade pärsiorjusest vabastamine linnastumist ja tööstuse arengut?

1. 19. sajandil hakkasid areneda linnad ja inimesed hakkasid rohkem rändama linnadele, kuid töötlejate olukord oli kurb.
Hakkasid ilmuda sotsiaal - demokraatlikud ideed.
Juhtusid tihti manifestatsioonid ja demonstratsioonid, mis olid surunud maha.
Eestis hakkasid revolutsioonini umbes 1850 - tel aastatel ilmuma iseseisvuse ideed, nii nimetakse ärkamisaeg.
Eestlased hakkasid nõudma endale rohkem õigust, siin arendasid ka demokraatlikud ideed, ja kasvas iseteadvust, eestlased hakkasid end tundma üheks rahvaks.
Revolutsiooni ajas hakkasid nad juba rajada ametiühingut.
See revolutsioon algas Venemaal, kus võitlesid sotsiaal - demokraadid oma õiguse ja imperatori võimu lühendamise eest.
Pärast revolutsiooni olid repressioonid, palju eestlaste kultuuritegelejaid olid asumisele saadetud Sibirisse, talud olid põletatud.
Tugevnes venestamine.

2. Rootsi ajal ilmusid Eestimaal talurahvakoolid.
1686 aastal oli tõlgitud Virgiliusega Tartu murdel Uus Testament, aga 1739 aastal ilmus juba Piibel põhja eesti keeles, mis tõlkis Anton Thor Helle.
1632 aastal oli loonud Tartu Ülikool, kus õpetamine oli ladina keeles.

19 saj.
teisel poolel oli loodi eesti ajaleht "Perno Postimees", mille rajaja on J. V. Jannsen.
Pärast seda loodi "Eesti Postimees", mis ilmus Tartus, seda avaldas eestimeelse intellegentsi seisukohti.
Ta loodi ka eesti laulu ja mänguselts "Vanemuine", 1869 aastal oli I eestimaa ülelaulupidu, mis tõstis eesti rahva identiteedi.
Oli loodi ka Eesti kirjanduseselts 1872 aastal.
Sellel ajal tegutsevad Eestis sellised tuntud kirjanikud, nagu Kreutzwald, kes loodis eesti eepost "Kalevipoeg", esimene naiseluuletaja Lydia Koidula, kes loodis patriootiliseid luuletuse.
See oli ärkamisaeg, millal arenes eesti kirjakeel, ilmusid ajakirjad, oli tõstetatud iseteadvust.

3. Pärisorjuse vabastamine andis rohkem liikumisvabadust talupoegadele ja nad hakkasid paigustuma linnades, kus nad rajasid tsunffeid ja manufaktuurid.
Suurenes linnaelaniku arv ja tööstus hakkas arenema.
Kõik muutus raudtee rajamisega, mille pärast tööstuse arengus jõudis oma apogee.
Hakkas arenema piimatööstust ja metalltehased.
Ilmusid Narva Manufaktuur, arenes tekstiilitööstust, (oli ilmunud I aurumasiin Eesti) algas tööstuse kapitalistlik arenemine.