Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Too välja muinaseestlaste usundi ja      ristiusu peamised erinevused.
Iseloomusta hiliskeskaegset      majanduselu.
Missugune oli muistse vabadusvõitluse      rahvusvaheline taust?

3. Muistsest vabadusvõitlusest võtsid osa peamiselt sakslased, kes tahtsid saada endale maad.
Eestimaad.
Selle aja jooksul (1208 - 1227) eestlased püüdsid võita, nad kaotasid, lasid sakslasi ning muu rahvusi enda territooriumile, aga lõpude lõpuks ikkagi võitsid.
Eesti maad tahtsid saada endale ka muud maad rahvad.

Vabadusvõitlus tähendas eesti rahvale palju, sest nad pidid kaitsma oma maad ja pered.
Eestlased võidu kaudu näitasid, et nad ei ole rumal rahvas, aga oskavad seista enda eest ning võitlema.
Sellest ajast hakati juba teisiti suhtlema eesti rahvasesse.

2. Majanduselu hiliskeskajal tasapisi arenes.
Taludes peamiselt söödi ja joodi oma kasvatud toitu.
Pidasid mõned koduloomi.
Tööristad ning kaunistused ja potid olid juba kasutusel.
Omavahel käis vahetus - müük, see tähendab, et kui kellelgil oleks vaja mingit tööristu siis selle eest oli vaja ka maksta, aga raha tol ajal ei olnud ja selle asemel võiks anda ükskõik mida väärtuslikut.

Rikkamad inimesed loomulikult elasid palju paremini: neil olid orjad, suur maad ning need kes elasid nende maal pidid ka maksma.

1. Muistsed eestlased ususid, et maailmas on mitu Jumalat, kes vastavad iga olulise asja eest, näiteks vihmajumal või päikejumal.

Ristiusu eeldab ainult üht Jumalat.
Muistsetel eestlastel kõik palved ja jutud olid edasi antud suuliselt.
Aga ristiusust võiks lugeda Biiblist (Библия) või летописи  Ristiusu propagandevust ristiisa ning olid teatud kohad, kus ta seda tegi (kirik nt).

Eestlastel selliseid asju ei olnud.