Kontrolltöö eesti kultuuriloost      Millised muutused materiaalses ja      vaimses kultuuris toimusid üleminekul kiviajast rauaaega?
Kirjelda linnakultuuri keskaegsel      Eestimaal.
Miks muistne vabadusvõitlus lõppes      eestlastele kaotusega?

N 1. Kiviaeg koosneb paleoliitikumist, mesoliitikumist ja neoliitikumist.
Tol ajal enamus tarbeesemetest oli luust ja kivist.
Just seepärast raua avastamine ja kasutamine töid inimeste elusse palju muutuseid.
Üleminekul kiviajast rauaaega toimusid suured muutused nii materiaalses, kui ka vaimses kultuuris.
Inimesed hakkasid kasutama uued tööristad, ilmusid uued ideeid kuidas töötada põllul.

Tarberiistad hakkati välja nägemiselt muutuma, sest rauast nendega oli parem töötada.
Hakkas kujunema uus vaimne kultuur - hauad olid juba tugevnenud, olid esemed rauast, mis mõjutasid inimeste vaimujõudu.
Meelekindus muutus.
Rauaaeg mõjutas inimeste kombe ja suhteid.
Elu rauaajal oli lihtsam kui kiviajal.

Rauaaeg koosneb pronksiajast, noorest, vanemast ja keskmisest rauaajast.

N 2. Keskaegsel Estimal kujunes linnakultuur.
Kui võrrelda elanike arv tol ajal meie aegadega, siis ma võin öelda, et elanikke igas linnas oli vähe, aga tegelikult võrreldes teiste riikidega tol ajal, siis linnaelanike arv oli piisav.
Suuremad linnad Keskaegsel Eestimaal olid - Viljandi, Vana Pärnu, Uus Pärnu, Tartu, Narva, Rakvere, Tallinn.
Linnas elati teistmoodi.
Elamine ei olnud samasugune kui maal.
Külas, maal oli palju põld, kus võiks kariloomadega ja maakorraldusega ning künnimaaga tegelda.
Loomulikult linnas seda teha oli väga raske.
Ilmusid kivimajad ja puumajad.
Inimesed elasid peredega.
Linnaelu oli tol ajal tsiviliseeritum kui maal.
Maakonnad koosnesid kihelkonnadest, kihelkonnad küladest.
Linnas elasid enam rikkad inimesed, kellel olid orjad, et teha tööd maal või veel kuskil.
Tarberiistad olid keraamilised ja isegi rauast ja savist.

N 3. Miks muistne vabadusvõistlus lõppes eestlastele kaotusega?
See on hea küsimus.
Ajalooliselt olid eestlased rahulik, lepne ja vaikne rahvas.
Nad ei osanud kujutada ette, et tulevad inimesed hõivama neid ja vallatuma.
Muistsed eestlased ei olnud head sõja asjades.
Nad ei teadnud kuidas teha nii, et oleks rahu.
Neid ei olnud hästi välja õpetatuid sõdureid.
See kõik mõjutas vabadusvõistluse lahinguid.

Eesti sõjavägi oli väiksem kui vastuseisjal, kes olid juba haaranud palju teisi inimesi, kes elasid tol Leedus ja Lätis.
Kahjuks vastuseisjatelt oli rohkem organiseeritud sõjataktika ja sõjakogemust oli ka rohkem kui muistselt eestastelt.