Enne kui pääsesin ülikooli, ma ei mõtlenud või tahtnud minna välismaale vahetusse.
Keegi mu sõbradest ei läinud gÿmnaasiumis vahetusse, õieti ma ei mäleta kas keegi läks vahetusse meie gümnaasiumist, kui õpin seal.
Sellepärast ma ei ole kuulnud isiklikult paljugi vahetusse minekust, ainult olen lugenud midagi vahetusõpilasfirmade reklaambrošüüridest, ja nendes loomulikult kõik läheb hea, inimesed ja vahetuspere on väga sõbralikud ja sümpaatsed ning ilm on ikka soe.
Mulle siis ei ole jutustatud objektiivselt, mida vahetusse minek õieti on.
Usun et kõig mälestused ja kogemused ei ole meeldivad aga kõige suurem osa muidugi on.

Kui läheksin vahetusse, tahaksin minna Inglismaale.
Võib-olla et olen ainult vaatanud liiga palju inglise televisioonisaateid ja filme, aga see kultuur huvitav mind väga palju.
Inglise keelt oskan ka kõige parem rääkida, mistõttu elu seal oleks kergem kui näiteks Prantsusemaal, kus inimesed on nii täpsed, et ma üldsegi ei julgeksin nendega rääkida!
Aga inglise keel on nii keeruline ja mitmeplaaniline keel, nii et võib-olla et mõne nädala pärast mulle tuntuks, et ma inglastega midagi ei oska räägida - ainult oma nime öelda.

Kui siis Eesti tahaksin minna, läheksin vahetusse Tartu ÿlikooli.
Soome ajaleht Aamulehti kirjutas mullu või läinud kevadel huvitava artikli Tartust.
Artikli autor kiitis linna ilusaks, külalislahkeks ja ka põnevaks väikeste kohvikutega.
Autor jutustas ka et Tartu ülikoolis õpib palju soomlasi ja neil on palju erinevaid sündmusi.
Ja see et seal elab soomlasi, oleks väga hea, sest koduigatsus võib võõras maas kergesti tulla.
Mulle ka meeldivad linnad, mis ei ole väga suured.
Tartu on väiksem kui Tallinn, aga globaalselt Tallin - ja Helsinki ka - on ainult küla.
Vahetusaeg on kindlasti suurepärane ja põnev seiklus.
Pärast seda võib olla uhke enda üle, et on    hakanud saama välismaal.
Usun ka et kõik, kes läheb vahetusse, tuleb tagasi parema keeleoskusega.