Mäletan alati möödunud suve.
See oli täis rõõmu ja ootust, päikest ja plaane, mis ei jäänud ainult unistusteks, vaid said tegudeks!
Kõik unustamatud sündis, aga kõige parem juht oli kui abiellusin oma meehega juuli lõpul.

            Kolisin tagasi koju Viialasse, sest siin elamisest minu ei tarvitse mitte midagi maksta.
Muidugi pere juures elamine on ka tore, eriti kui olin elanud kaks aastat üksi Tamperes.
Terve suve olin tööl poodis Viialas.
Tööpäevad olid lühikesed, ainult umbes 20 tundi nädalas.
Siis mul oli aega teha mida iganes soovin - sõin jäätist ja mängisin vendadega, mängisin klaverit, õpisin portugali keelt, tegin pulmaplaane.

Nädalalõputil lähin Tamperesse minu peigmeehe juure või tema tuli Viialasse.

Vaatasime filme, käisime piknikul Pyyniki rannas, kõndisime Pyynikki mäeseljakul ning sõime maasikuid suvisel turul.
Kui hakkas vihma sadama, lähime paadiranda vaatama järve peale.

            Juunis olid meie sõprade pulmad.
See oli lõbus pidu, mis olid huvitavaid kõnesid, toredaid mänge ja head sööke.
Ilm oli ilus ja pruutpaar kaunis.
Saime palju häid ideid oma pulma jaoks.
Kogu juuni ja juuli kavandasime pulmaasju: nimekaarte, pruudikimpu, istekohtande paigutusi laudades, pulmaautot... Väga palju asju pidi valmis teha.
Vahepeal kõigi tööd põhjustas stressi meile, aga tõesti vähe riidlesime.
Viimased kaks nädalat läksid jõudsast möödas.
Reedel enne pulmi veedime mitmeid tunde Vähä-Hisso talul pidukohal.
Veel hilisel õhtul sõitsin Valkeakoskisse, kus minu sõber lakkis minu küüned.
Jõudsin maada vaid kuus tundi, kuni kell pool seitse ärkasin, tõusin, sõin hommikust ja läksin juuksuri juure, kes on minu hea sõber.
Kui soeng oli valmis, läksin tagasi koju, mis minu teine sõber tegi mulle meigi.
Siis läksime ema ja pruutneitsiga sõitma Karku kiriku poole Sastamalasse.

Kirikul olin pinevil, aga kui seisin oma isa kõrval esikus, valmina kiriku sisse astuda, kõig pingutus oli kadunud.
Minu pruutneitsi organistisa hakkas mängima orelit orelirõdus.
Siis kõndisin isaga esiosale ja sealt oma peigmeehega altarile.
Kirik oli sugulasi ja sõpru täis, kõigi naeratasid õnnelikult.
Aga ehk kõige õnnelikumad olid mina ja minu mees!
Pulmad olid väga rõõmsad ja ilm oli kõige ilusam selle suvel.
Ei sadanud vihma, vaid päike paistis, aga ei olnudgi liiga kuum.
Sellel päeval vana talukoht järve rannal oli kõige ilusam koht kogu Soome maal!

Veel augusti lõbul olid teiste sõbrade pulmad Hämeenlinnas.

Need olid ka toredad pulmad, ja õnneks ilm oli väga ilus - reedel oli sadanud vihma ja pühapaeval sadas vihma, aga sellel laupäeval vihma ei sadanud, vaid päike paistis ja ilm oli soe.

Suvi ei lõppenud õnneks nende pulmade pärast, sest sõitsime Portugalisse pulmareisil.
Seal elasime mõnusas viietärnihotellis mere ääres.

Kuigi oli juba september, Portugali päike oli väga soe.
Toit oli väga odavat, ja jäätis, mida ostsime itaalia jäätisebaarist, oli palju palju magusam kui Soomes!
Kõndisime palju linnas.
Mõnikord laenasime jalgrattad ja sõitsime nendega.
Õhk lõhnas soolalt ja tuuli lõõtsus lakkamatult.
Kaugel merel paistis mõni kaubalaevad.
Ühel päeval läksime Sintrasse, mis asuvad võimased lossid.

Lissabonis me ei jõudnud aega veeta, aga Oceanarios, suures lissaboni mereakvaariumis küll käisime.
Seal oli väga eksootilisi kalu, raikalu, merihobukesi, kauneid pingviine ja naljakaid saarmaid.
Pulmareis oli väga tore.

Otsustasime, et sesse maha läheme veel tagasi!

Kui tulime tagasi Soome, siin oli väga kõle ja vihma sadas.

Portugalis olime saanud lisaaega oma suvele, aga sügis oli juba alanud Soomes.

Nüüd suvi oli lõppenud totaalselt.
ämeenlinnas.

fadf