Juba veebruaris võib kuulda oma kodumetsas õhtuti õudseid hääli, mis jatkus märtsis ja ülatusid aprilli.
Varem neid võigaid hääli ei linnuhäälteks osatud pidada, veid neid kujutleti inimese või poolinimese halvaks nutuks.
Niisiis, nõrganärvilist linnainimest võib need hingepõhjani hirmustada.

Neid hääli, mis võib kostuda juba viie kilometri taha, lasevad kuuldavale kakulised(rahvas nimetab neid ka öökullideks).
Kummallised hüüdud on viis kutsuda pruudi või peigmeest.
Kassikakk võib tekitada ka väga kõrge hääle, mis meeldib kosilasile.
Seda häält nimetedakse kuradi naeruks.

Aprilli lõpus on mais keskmise suurused munad, mille järele ema vaatab.

Kõige suurem kakk on kassikakk, kes on hanesuurune ja väga tugev.
Kassikakul on kikkiskõrvad, ümmargune nägu, kohevad suled ja pärani silmad, nii siis oleks ta nagu kakuliste perekonna pea.
Väiksem kakuline värbkakk on veidi varblasest suurem.

Vanarahvas arvab, et kaku nägemine tuovat õnnetust, surma ja matuiseid.
Teiselt kakk on ka tarkuse sümbol.
2. Miks valisid just selle saate?
Mis saates meeldis, mis ei?
Kuidas Sina oleksid asja lahendanud, kui oleksid olnud saatejuht?

Valisin selle saate selle teemaga, sest olen lugenud looduskalender.
ee veebisaiti juba paar aastat.
Seal kirjutatakse Eesti loodusest ja teha tutvust aktuaalste sündmuste, loodusnähtuste ja loomaliikidega.
Kõige parem on siiski nende looduskaamerad.
Nende otsestriimid tuleb näiteks karude, väike-konnakotkasid, must-toonekure ja kakude pesadest.
Kakukaamera oli loomulikult mu lemmik, sest mulle meeldib kakulised.
Ma ei tea, kas ma oleks midagi erineval viisilil.
See lähemisviis oli hea, sest see ei olnud ainult igava teatmeteose moodi esitadud.
Selline häälesse kontsentreerimine on muidugi ka loomulik ja arukas viis just raadioprogrammi jaoks.

3. Mida uut juurde õppisid seda saadet kuulates.

Mulle uus asi oli peaaegu kõig vanarahva arvamused kakulistest, näiteks et see kõrge kassikaku häält kutsutakse kuradi naeruks ega ma olnud seda häält varem kuulanud.