KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST    1. Missugune oli keskaegne linnakultuur?

2. Miks sa võimalikuks Vene-Liivi sõda?

2. Venemaad huvitus pääs merele.
Venelaste arvates kiusati Eestis taga õigeusklikku, takistati kauplemist Euroopaga, pealegi pidavat Eesti nagunii ajalooliselt Venemaale kuuluma.
Venemaal oli troonil Ivan IV (Ivan Julm).

Moskva kogus kokku tema ümber asuvad väikesed vürtsiriigid, kujuneb ühtne riik → jõudu tuleb juurde.

1. Linnad olid keskajal omavalitsuslikud üksused, igal linnal kehtis oma linnaõigus.
Linna juhtis raad.
Elanikeks peamiselt võõramaalased.
Linna ümbritsevate maade omanikke esindas maahärra.
Rae ülesanne oli pidada linnas korda, maksustada elanikke, pidada kohut ja müntida raha (igal linnal oma), otsustada keda võtta linna kodanikuks, keda mitte.
Moodustusid gildid → kaupmehed, tsunftid → käsitöölised.
Linnades elas ka eestlasi, nad tegelesid lihtsama käsitööga.
Eestlastel, kes elasid linnades säilis side maaga, nad omasid väljaspool linna põlde.
Elu linnas oli raskem kui maal, sest tiheda asustuse tõttu levisid haigused, mille tõttu paljud surid.
Tallinn oli oluline transiitsadam.
Euroopa kaupmehed, kes tahtsid kaubelda Novgorodi turul pidid läbima Eesti sadamad.
Kauplemine oli sakslaste käes.
Ka peenemate alade käsitöölise olid tulnud Saksamaalt (ehte- ja relvameistrid).
Eesti peamine eksportkaup oli vili, seda tunti Euroopas tema hea kvaliteedi poolest.
Hinnaliseks peeti Eesti vilja sellepärast, et siin oli säilinud vilja kuivatamine taludes (suits andis viljast valmistatud leivale erilise maitse).
Sisse toodi soola, vürtse, veini, kangasid, heeringat, rauda, vaske, tina, humalat.
Välja viidi ka kala.

Hülgerasva, lina, kanepist valmistatud köit, kive.
Linnas hukkus inimesi ka tulekahjude tõttu, sest tol ajal kasutati ehitamiseks peamiselt puitu ja kuna majad asusid tihedalt üksteise kõrval, siis tuleb tule peatamiseks teinekord maju isegi lammutada, hiljem Rootsiajal sai peamiseks ehitusmaterjaliks kivi just oma omaduse tõttu mitte põleda.