KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST  1. Missugune oli keskaegne linnakultuur?

2. Miks sa võimalikuks Vene-Liivi sõda?

1. 1270-1558 KESKAEG.

Inimesed jagunesid mats/maarahvas (eestlased)saks/sakslased (linnaelanikud vaimulikud) KESKAEGNE LINNAKULTUUR: elanike arv ~ 200000 inimesi.
Tähtsamad linnad: Tallinn, Tartu, Väiksemad: Uus-Pärnu, Viljandi kõik nad kuuluvad Hansa liitu.
Riia on samuti väga tähtis kaubanduslinn.
Suhteliselt oli hea aeg isegi talupoegade jaoks.
Aga linnavõimude vaehl oli väga palju konflikte.

II VÕIM - KIRIK.
Piiskop oli vaimulik.
Kirik teostas visitatsioonid piiskopi korraldusel (jälgiti, et paganad ei kasutaks vanu kombeid).
Praegu visitat.
protokollides võib leida rahvalaule jne.

Kirikukihelkond - teatud territoorium, emakirik - tähtsaim kirik.

Kihelkond - väike rahvakultuuri üksus.

Kujuneb ühtne keelemurre (murraks); on suuline pärimus ehk folkloor ja rõivastus.
See kõik püsib 19. saj.
II pooleni.
Talupoeg ei pääse oma kodust.
(paiksus)  Rändmungad - tegelesdi missiooni tegevusega, olid ka omapärased arstid.
Õptasid uusi asju.

1229. a. - dominiiklaste klooster (Tallinn.)  1436 a. - Pirita Klooster.

Frantsihlased (hallid mungad) ~15 saj.

Begardid, begiinid - hakkatakse rajama avalikku haiglaid.

Kõige tähtsam oli raekoda.
Kirikud olid Gootika (gooti stiilils).
Hooned olid suured, monumentaalsed.
Hoonete kaunistamine - raekivist.
Kõige uhkem hoone Gooti Stiilis - Tartu toomkirik   2. Vene-Liivi sõda.

B. Russow´i Liivimaa kroonika.
Kirjeldab talupoegade elu.
16. saj.
Moskvas valitses Ivan IV (julm).
Venemaa muutus agressivseks riigiks.
Varem oli Venemaaga vaherahu: Venemaale maksti.
1559 a. - Vene-Liivi sõda.
Ivan IV võitles Liivimaaga (Eestiga).
Kiusatakse usklikke; oli kauplemine Euroopaga.

1573 a. Ivo Schnkenberg (Viimne reliikvia).
Asub võitlema tatarlaste vastu.
Tatarlased olid väga julmad, tugevad.
Pirita kloostri hävitamine - pommitatakse puruksmkivipommidega.

17 saj.
alguses tuleb võimule Rootsi kuningriik, Lõuna-Eesti läheb mõneks ajaks poolakatele (1582 a) - poola valitsus + katoliklik kirik.
Taastas vanad kombed, tavad.

1582 a - uus gregooriuse kalender.
(kümme päeva enne).
Mitmeks sajandiks jääb 2 kalendri.
1585 a - jesuiitide kolleegium (seminar).
Peetakse Tartu Ülikooli eelkäijaks.
Õpetati kohalike keeli (Läti, Eesti).
Koolitati tõlke.

Misjonäär - katoliiklik usk.

Rootsi - Poole sõda.
Poolakad kaotavad.

1625 a - Rootslased vallutavad Tartu.

1629 a - Altmarki rahu.