1.
Anna ülevaade rahvusteaduste arengust Eesti Wabariigis.

2. Hinda 1905. aasta sündmste tähtsust Eesti ajaloos.

3. Kirjelda sotsialistlikku realismi kui loomismeetodit filmi "Valgus Koordis" nähtu põhjal.

1) EW perioodil kasvas eestlaste haritlaskond: arstid, filoloogid, insenerid, aga mitte kõik neist said rakendust kodumaal.

Kasvas raamatutelugejate arv.

Eestis hakkasid toimima 1906. aastal kutse teatrid "Estonia" Tallinnas, "Vanemuine" Tartus.
Hiljem "Koit" Viljandis, "Endla" Pärnus.

Tartu sai teadustearengu pealinnaks.
Rakendati loodusteadust, neuroloogia (tehti ajuoperatsioone) Toimis kirjandusrühmitus "Noor-Eesti" - "Jäägem eestlasteks, kuid saagem ka eurooplasteks".
Rühmituse liikmeteks olid F. Tuglas, J. Aavik, G. Suits, Kitzberg.
F. Tuglas Maapäeval esimest korda avalikult sõnastas tahtmist saada autonoomiat.
Eesti keel sai rohkem vabadusi.
Esimene ja teine klassi õpilased võid õppida emakeeles.
Edaspidises ajaloos koolid muutusid eesti keelseteks.
Eesti keelseks sai Tartu Ülikool, see mõjutas eesti haritlaskonna kasvamisele.

A. H. Tammsare "Tõde ja Õigus" levib rahva sees.
Teised kirjanikud ja luuletajad avaldavad oma tööd.
Toimib kirjanikurühmitus "Siuru".

Religioon on riigist lahutatud ja koolist ka.

Ilmuvad raamatud eesti keeles.

Kasvab kutsekoolide ja gümnaasiumite arv (humanitaar ja reaal gümn.)  2) 1905. aasta sündmused olid väga tähtsad Eesti ajaloos.
Eesti rahvas tundis oma jõu ja nõudis demokraatiat.
Töölised nõudsid tööpäeva lühinemist, trahvimise piiratamist, töötingimuste parandamist.
Eestlased tahtsid, et baltisakslased kaotasid oma privillegid.
Terve rahvas ühines ühes streigilaines.
Streigisid koolid, raudteelased, telegrafi töötajad, vabrikute töölised.
Osaliselt nende nõudmised olid täidetud.
Tööpäev lühines 10-tunniks, trahvimist piirati.

Eesti rahvas tundis oma ühinemist.
Küll tahtsid kõik oma elu paremaks teha ja säilitada oma eriparasust, ajalugu, keelt, kultuuri Põletati mõisahooneid, need mõisanikke kes ei jõudnud põgeneda, tapeti ära.
Talunikud  nõudsid rendi tingimuste või maksmise kergendamist.

Kes parandab meie elu, kuid meie ise?
1905. a. oli terve rahvavaimu tõus.
Nad mõtlesid, et venelased võivad nõudmisi avalikult esitada, ja nad võivad ka seda teha.

3. Loomismeetod sotsialistlik realism tuli Nõukogude ajal.
Mõned kirjanikud proovisid nõustuma selle korraga, mõned mitte.
Sotsialistlik realism kirjeldab vene võimu nagu see on üks ja ainuke võim mis on kõikide üle, ja see on õige kord.
Venelastel on juhtiv roll ja see ideoloogia on õige.

Otsiti tõde ja õiglust.
Mis on hea ja mis on halb.
Neid kes toimis nagu tõeline nõukogu inimene oli hea, kes oli sotsialistliku korra vastu, oli aga halb .
Nõukogude ajal ei tohtinud oma mõtteid avaldada, sind võid otse Siberisse saata.
Pealekaebamine oli levitanud.
Kirjanikud võisid kirjutada ja kiita Nõukogude liitu, partei ja sotsialistliku korda.
Sotsialistlikus korras poliitika domineeris kõikides elualades.
Oli plaanimajandus, tsensuur, üks partei, mis otsustas kuidas tulebelada ja millised eesmärgid peavad olema.
Need raamatud kus oli kirjutatud tõtt, mis tõi tõeliselt see kord inimestele, olid keelatud.
Isegi praegu ilmub palju kirjandust mis tol ajal oli keelatud.
Eesti inimene ei saanud olla ükskõikne, kui toimus massiküüditamine (25 märtsi kõige massiline), mõned olid ariteeritud või  tapetud.