Tere Lp.
Tiina Kaalep,ma olen Eesnimi, ma õpin Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis esimeses kursuses.
Ma kirjutan Teile, et ma lugesin teie artikkel "Vähenõudlike põlvkond" läbi (http://www.
ekspress.
ee/viewdoc/15920B432DA110B0C225718600353E84, 8. 06.
2006) ja nüüd tahan jaguda oma arvamus Teiega.
Ma olen nõus, et palju abituriente ei tea, mis neist saab.
Juba koolis, kui ma küsisin oma sõpru, kelleks nad tahavad saada, siis ma sain ainult üks vastus: "Ei tea".
Riigieksamitega ma olen ka nõus, paljudel on omapärane valik kuhu õppida või töötada minna, sellele aitavad need eksamite punktid.
Kui te saite erinevaid punktide kogusi, teie võimalus, kuhu minna, väheneb ja aitab teile arukat valikut teha.
Näidis, mulle ja võib-olla paljudele ei meeldi valida eriti, kui valik on väga suur.
See tähendab, et te mitte midagi valite ja lasete head juhust mööda, aga ei tähenda, et elule tuli lõpp, sellepärast te võite küsida oma sugulasi või sõpru kuhu minna, nad kindlasti annavad nõu.
Ma ei ole nõus, et Te arvate, kui kahekümneaastased tahavad elada nagu neljakümnesed, siis see on halb.
Ma arvan, et kui neile see on sobil, siis sellele on oma põhjus.
Paljud ei taha töötada kakskümmend aastat ainult, et kodu osta.
Nad tahavad "palju pappi ja kohe", sest neile ei sobi võtta pangast liising, osta midagi ja pealegi tagastada suurt rahasumma koos suure intressiga.
Nad tahavad osta midagi ja laska seda meelest.
Ma arvan, et kedagi ei taha võlgades jääda.
Ma loodan, et Te nõustute minu arvamusega või kirjutate, kus mul ei ole õigust.

Loodan teie vastust.

Eesnimi 30. dets.
2006. a.