<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevalehe küsitluse eesmärk on eespool mainitud joonise koostamine.
Joonisest on näha, et kõige suurem arv inemesi (33%) peab iga päev töötama ettenähtust rohkem.
Natuke vähem inimeste arv peab töötama mõni pikem tööpäev.
Peale selle, joonisest on näha, et kolmandal kohal on ametnikud, kes mõned korrad kuus lähevad tööst pärast tööpäeva lõpu.
Ainult 21% inimesi läheb tööst koju, kui kell kukub.
Iga inimene meie riigis tahab elada vääriliselt, aga kesk palk Eestis on 10000-12000 krooni.
Selleks, et tema pere võib elada vääriliselt inimene tihti peab töötama väga palju.
Inimene peab töötama pärast tööpäeva lõpetamist.
Tihti tema töö on raske, ebahuvitav, tema tööpäev on 10 ja rohkem tundi (erinevates töökohtades).
Minu arvates, inimene, töötades oma põhilisel töökohal, peab teenima piisavalt raha selleks, et tema pere võib elada vääriliselt.
Sellel juhul eespool mainitud probleem võib lahendada.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Igas riigis noorte küsimus on tähtsaim.
Noorus on iga riigi tulevik.
Iga riik peab pöörama tähelepanu noorte probleemidele.
Selle probleemi lahendamine võtab palju raha ja aega, aga teine tee puudub.
Minu arvates, noorinimestel peavad olema võimalused selleks, et täiendada end.
Noor inimesed peavad käima teatris, raamatukogus, ujulas, jõusaalis.
Kohalikud omavalitsused peavad organiseerima noortekeskusi.
Sellel juhul kui noor inimestel ei ole võimalusi käia teatris, jõusaalis, siis noorukitel võib olla teine tee.
Pärast kooli tundide lõpetamist noor inimesed logelevad, lärmavad akende all, segavad elanike puhkamist, huligaantevad tänavatel, lõhkuvad aknaklaase.
Teine samm, noorukid tarvitavad alkoholi ja narkootikume, varastavad vara korteritest ja autodest, peksavad inimesi tänavatel.
Kui riik ei pööra tähelepanu noorteprobleemidele, siis tulevikus see probleem võtab riigist palju, palju  raha ja aega.
Minu arvates, noorte probleemid on riigi küsimus.
Kohaliku omavalitsused, riigiametnikud, noortekeskuse ametnikud peavad töötama noorte probleemi lahendamisel.
Peale selle, meie riigis on vaesed pered.
Enamik kuritegijad, narkomaane, avaliku korra rikkujaid ilmub vaestest peredest.
Vaestest peredest noorinimestel ei ole võimalusi saada kõrgharidust, head tööd, täiendada end.
Minu arvates, vaeste perede probleemi lahendamine on riigi küsimus ka.
Sõnu: 567