<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud haritud lugejad!
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Mina tahaksin kirjutada üld kiri - miks inimesi pikki tööpäevi teha ja millised on ületöötamise tagajärjed.
Ümbes 33% töötajad peavad töötada iga päev ettenähtust rohkem.
Võib olla need armastavad nende töö või nendel ei ole miski teha kodus.
Võib olla seda olukorda ei ole võimalusi lahendada.
Sellise olukorda tagajärjed on ohtlikud.
Rohkem tööaega on rohkem ... ja vähem vaba aega.
Teiseks, umbes 21% inimese lõpetavad kui kell kukub.
Võib olla nende töö on lihtne või nendel on lihtsalt võimalusi lõpetada varem kui kell kukub.
Tagajärjed on head nendele, sest need on lõbusad, rahulikult ja nendel on rohkem vaba aega miski Kodutööid teha.
Mõned inimesi ja töötajaid lõpetavad hiljem või varem, aga see on inimesi oma valik.
Kui inimesi tahavad töötad rohkem või vähem meie ühiskonnas reegleid ei ole selline olukord lõpetada.
See on inimesi oma valik ja oma mõtte millised on oma tööpäevi pikkus, põhjused ja tagajärjed.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Lugupeetud haritud inimesi!
Sellisel ettekandel mina tahaksin kirjutada meie noori väärtushinnangud paigast ära ja kuidas olukorda parandada ja mida peaks pakkuma kodu, kool ja noorteasutused.
Esimeseks, see ei ole saladus, et meie noortel puudub tihti kodune töökasvatus, need ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Esimene põhjus on mõned probleemid koolis.
Näiteks, pahad märkused koolis või mitterahulikult käitumine.
See tekkitab suurprobleemi.
Käitumine on paha ja väärtushinnanguid ei ole üldse.

Mida võiks kool teha?
Üks võimalus on selline nooruki rääkida koolis ja tema märkused või käitumine koolis parandada.
Kui kooli olukord on parandatud, sest väärtushinnangu probleemid on parandatud ka.
Teiseks, mõned kodu probleemid  tekkitavad väärtushinnangude puudumine.

Näiteks, noortel on pahad suhtlused oma vanemadega.
Kui suhtlused on pahad kodus, sest suhtlused on ka pahad elus.
Meie ettekanne on suhtlused kodus parandab, rääkida oma lapsi rohkem ja rohkem kuulata teine teist.
Seda tihti või regulaarne praktika võib teha palju hea.
Kui suhtlused on kodus parandatud, need on parandatud elus.
Kolmandaks, noortel on puudub teine noori inimesi, kontakt.

Nendel ei ole võimalusi mõned noorteasutusedel midagi teha, või sõprusi/sõbrad ei ole üldse.
See on väga paha lugu.
Noortedele on vaja palju kontakte oma sõbradega ja noorte asutused on väga hea võimalus väärtushinnangude probleemi parandada.
Kui suhtlused oma noortekollektiivis on parandatud need on parandatud oma elus ka.
Lõpuks, meie ühiskonnas on võimalusi noorte probleemide situatsioon parandada.
Kui kodu, kool ja noorteasutused alustavad midagi teha ühiskoos, sest selline olukord muutub paremaks.
Sõnu: 655