<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevalehe küsitluse järgi 33% töötajatest töötavad ettenähtust rohkem.
Suurem osa nendest töötajatest lihtsalt ei jõua läbi saada, sest töö on liiga suur ja ei jätku aega või sellepärast et ülemus sunnib.
Ülejäänud soovivad rohkem aega tööl veeta sest nende töö meeldib nendele.
Samal ajal on tarvis meeles pidada ületöötamisega seotud haigusi.

Selline reziim või tekkida unehäiret, väsimust, kõrget palavikku jne.
24% küsitletutest töötavad rohkem kui on vaja on üks kord nädalas.
Ainult üks kord seitsme päeva jooksul pole niivõrd palju, kuid võib tekkida mõninguid probleeme tervisega.
Asi on selles, et inimestel peab olema kindel ööpäevaringne reziim: mis kell nad lähevad voodi magama, mis kell nad ärkavad üles, ja selle režiimi perioodiline rikkumine mõne aega pärast annab ennast teada.
22% küsitletud töötajatest veedavad aega tööl rohkem ettenähtust paar-kolm korda kuus.
Kui te kuulute nende hulka, kiirustan teid rahundama: see on täiesti normaalne ja üldse ei mõju tervisele.
Kuid ka sellisel olukorral ei tasu niisama istuda.

Kahtlemata, et igapäevased harjutused pikkendavad meie tervist.
Elementaarsed võimlemisasjad ei võta palju aega ega tööl ega kodus.
Ja kõige viimane grupp - 21% alati lõpetavad õigel ajal.
Kahju on see, et neid on meie ühiskonnas kõige vähem.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.

Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Iga aastaga autode arv Eestis kasvab.
Ja see peab ki nii olema, sest tänapäevane maailm ei saa ette kujutada arendatud riigi ilma autodeta ja heade maanteedeta.
Kuid meie liikluskultuur seisab.
Ma ütleks et meie juhid pole alles Euroopa Liidus, "käituvad" nagu Nõukogude ajal seitseteist aastad tagasi.
Kõigepealt pöördume põhiprobleemidele.
Väga paljud Eesti autojuhtidest, eriti need, kes said alles juhilubasid, tarbivad alkoholi enne sõitmist.
Kõige hullem on see, et need inimesed mõtlevad et ühest väikest õlupudelist ei tule midagi.
Nad ei arva sellega, et nad peavad olema maksimaalselt tähelepanelikud, sest väga tihti sellistele inimestele kätte sattub kellegi teise elu.
Vastutustunne kasvatamiseks ma pakuks lisada autojuhtide kursustele spetsiaalset koolitust, kus räägitakse alkoholi mõjust inimesele.
Paljud peatatud autojuhid politseiga ütlevad, et neil oli kiire, nad jäävad hiljaks tööle, ema sureb haiglas, lennuk lendab ära ja paljud muud asjad samas vaimus.
Probleem on selles, et inimesed ei saa aru, kui ohtlik võib olla kiirsõit linnatänavatel ja reeglite rikkumine.
Ma olen täielikult kindel, et liikluserikkujaid võivad peatada ainult suured trahvid.
Kui autojuht teab, kui suurt trahvid ta võib saada, siis ta seitse korda mõtleb, enne seaduse rikkumis.
Väga tähtis on ka kaasliiklejate vastutustunnet kasvada: politseipatrulle, kahjuks, pole meil piisavalt palju.
Riik võiks rohkem raha selleks ning  kindlasti tuleb suurendada politseinikke arv.

Sellisteks teodeks Eesti riik võib raha Euroopa liidult.
Eesti riigil ning ühiskonnal tuleb aru saada, kui tähtsad on meie jaoks liiklumiskultuuri parandamine ja selle suunas enesekindlalt liikuma.
Sõnu: 683