<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Antud diagrammi järgi võiks näha, et suurem osa inimestest ikkagi töötavad rohkem, kui on ettenähtud.
33% küsitletud iga päev töötavad ettenähtust rohkem.
Põhjusi selleks võib olla väga palju.
Ühed lihtsalt füüsiliselt ei saa oma tööga hakkama, teised aga soovivad rohkem raha teenida, aga ainult sellel juhul kui nendel on tunnitasu.
24% töötajatest iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev.
Muidugi see sõltub inimeste kiirusest ja oskusest kvaliteetselt oma tööd teha.
22% jaoks tuleb mõned korrad kuus kauem töötada ettenähtust.
Selline põhjus võib olla on seotud mingi suurega tööga, mis nõuab rohkem aega ja tähelepanu.
Kõige vähem inimesi - 21% alati lõpetavad oma tööpäeva ettenähtuks ajaks.
Kahjuks, aga ületöötamise tagajärjed võivad olla väga negatiivsed.
Ületööamine võib isegi inimese tervist kahjustada.

Ületöötamine toob väsitavust ja nõrkust.
Inimesel hakkavad probleemid närvidega.
Seda olukorda võib lahendada ja ma pakkuks alternatiivset lahendust.

Kõigepealt tööandja võib igal aastal anda igale töötajale sanatooriumi ehk SPA - puhkust ja maksta seda firma tulust.
Teiseks, kui inimene väga palju töötab ja teeb head tööd firma jaoks võib temale preemiumi anda.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Ma olen täiesti nõus, et Eesti ühiskonnas on selliseid noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Praaegu see on väga aktuaalne probleem meie ühiskonna jaoks.
Põhjusi on selleks väga palju.
Paljud nendest noortest lihtsalt ei näe normaalset elu, sest neil on suured probleemid kodus.

Nende vanemad tihti tarbivad alkohooli või narkootikume või lihtsalt perekonnal ei ole rahavõimalust.
Noore inimese kasvatamine tuleb ikkagi kõigepealt perest ja kui vanemad ei tee mitte midagi oma lapse vaimsete huvide arendamiseks, siis muidugi laps ei oska midagi väärtustada.
Väga tihti sellised noored lahkuvad kodust ära ja ise hakkavad elama ebanormaalselt, nagu nende vanemad.
Selline olukord teeb neid agresiivsemaks ja väärtushinnangud lihtsalt kaovad ära.
Ma arvan, et selle põhjuseks on vanemate poolt vähenenud tähelepanu lapse peale.
Vanemad ikkagi peavad oma lapsega rohkem aega veetma, üritustel käia ja näidata maailma.
Isegi kui vanemad väga palju töötavad ja teenivad raha, neil tuleb aega leida, et pöörata tähelepanu lapse peale.
Iga laps vajab armastust ja hoolitsust.
Ma arvan, et seda olukorda võib ja tuleb parandada.
Kodu ehk perekonna poolt on vaja lihtsalt rohkem tähelepanu ja ühisüritusi.
Näiteks võiks koos teatris käia, kinos, kontsertides või kohvikutes.
Ja muidugi reisida kogu perega võiks ka rohkem.
Kool, aga võiks pakkuda rohkem huveringe, spordi ja kultuuriüritusi.
Kõik on selleks, et laps saaks oma vaba aega huvitavalt ja kasulikult veeta ja end areneda.
Noorteasutused võivad ka pakkuda rohkem huviringe, üritusi ja igasuguseid kultuurprogramme noorte jaoks.
Oluline on veel see, et noorel inimesel oleks tahtmine end areneda ja osalema igasugustes üritustes mitte ainult nagu vaataja või kuulaja, vaid nagu osaleja.
Sõnu: 681