<! -- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:Calibri; panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p. MsoNormal, li. MsoNormal, div. MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin-top:0cm; margin-right:0cm; margin-bottom:10. 0pt; margin-left:0cm; line-height:115%; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11. 0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoPapDefault {mso-style-type:export-only; margin-bottom:10. 0pt; line-height:115%;} @page WordSection1 {size:612. 0pt 792. 0pt; margin:70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt; mso-header-margin:35. 4pt; mso-footer-margin:35. 4pt; mso-paper-source:0;} div. WordSection1 {page:WordSection1;} --> I OSA. KIRJUTAMINE Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada. Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema? Tööpäevad venivad pikaks 24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev 33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem 21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub 22% Mõned korrad kuus läheb kauem Allikas: Eesti Päevaleht Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna. Lugupeetud lugejad! Praegusel ajal on elu üsna kalliks muutunud, nii et paljud inimesed teevad võimalikult palju tööd, selleks et piisavalt raha teenida. On teada inimesi kes jõuavad kahel või kolmel kohtadel tööd teha. Kuid füüsiliselt on see väga raske. Nii et küsimused, mis on seotud töö tegemisega on meie ajal väga aktuaalsed. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust ja mis siis välja tuli! Kõige suurem protsent töötajaid vastas, et pea iga päev töötab ettenähtust rohkem. Neid on 33%. Vähem oli selliseid inimesi, kes ütlesid et nendel tuleb iga nädal mõni pikem tööpäev. Nende vastanute protsent on 24. Kahekümne kahel protsendil mõned korrad kuus läheb kauem. Ning kõige vähema osa vastuseks oli: "Lõpetan pea alati kui kell kukub". Mis meil siis tuli? Tohutult suur osa töötajatest töötab ettenähtust rohkem kas iga päev või kord kuus. Kokku selliseid on 79%. Mis siis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema? Kõigepealt on see raha, ja siis veel ametil kõrgenemine. Inimesed unustavad, et ületöötamise tagajärjeteks on tervise rikkumine, erinevad haigused. Ma arvan, et selle probleemi lahendamiseks riik ning tööandjad peaksid tööle vastavaid raha maksma. Raha on meie elus vaja, kuid me ei pea oma tervisest unustama! Teine ülesanne Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu. Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused? Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne? Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna. Lugupeetud lugejad! Täna räägime me noortest, kelle väärtushinnangud on paigast ära, nendest kellel puudub tihti kodune töökasvatus, kes ei oska väärtustada vaimseid huve ning teisi inimesi. Mis on siis selle põhjuseks? Kõigepealt on see muidugi vanemate viga. Sellised noored kasvavad lastest, kellest lapsepõlves ei hoolita, kellega ei tegeldud. Tihti nende vanemateks on noored emad-isad, kes ei soovinud lapsi, see tuli neil juhuslikult. Tihti sellised emad sünnitavad selleks, et raha saada. Nad ei mõtle, et lapse kasvatamiseks on vaja palju rohkem raha, kui riik neile annab. Et lapse hooldusraha ei piisa heaks eluks. Nad ei mõtle oma lapse saatusele ei arenda neid. Tavaliselt selliste vanemate lapsed sattuvad lastekodudesse või üldse hakkavad õues elama. Paljudest neist saavad näiteks kuritegijad. Aga on ka selliseid lapsi, kellel on tagurpidi rikad vanemad, kuid nad samuti ei tegele oma lastega. Nad annavad neile raha, mitte armastust. Sellistel lastel puuduvad vaimsed väärtushinnangud, vaid on ainult materiaalsed. Minu arvates, selle probleemi lahendamiseks inimesed peavad hästi mõtlema ennem, kui lapsi sünnitada. Laps peab olema oodatud ja soovitatud. Kuid vanemad pole ainus probleem. Koolis tuleb korraldada rohkem huviringe ning ettevõtteid. Riik peab muretsema ka noorteasutusi, kus noored võiksid oma aega veeta. Ma arvan et see parandaks olukorda. Sõnu: 652