<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevalehe poolt läbi viidud küsitluse "õige" tulemused on järgmised.
33% Eesti elanikkonnast peab iga päev töötama ettenähtust rohkem.
Juba väiksem osa inimestest seega 24% puutuvad kokku mõne pikema tööpäevaga nädalas Neile järgneb 22% töötajatest, kellel ainult mõned korrad kuus on tööpäev tavalisest pikem.
Antud tulemuste põhjal on näha, et suurim osa Eesti rahvast peab tunduvalt rohkem tööd tegema eksisteerimiseks.

Tõenäoliselt nende inimeste hulka kuuluvad lihtrahva esindajad, näiteks koristajad, klienditeenindajad jne.
Kallis elu sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema.
Kuna kõik aina kallineb ja kallineb, aga palgad ei suurene, inimesed hullult rabavad tööd.
Sellist olukorda võiks ka vältida, kui valitsus suudaks uusi reforme läbi viia, milles oleks inimeste palgad tõstetud ja seega ka nende elamistase oleks kõrgem.
Ainult tulumaksu vähendamisest ei piisa.
Riik peab kindlustama töötajaskonna sissetulekuid, kuna, mida majanduslikult tugevam inimkond riigis, seda arenenum ja edukam riik on.
Eesti riik peaks võimaldama Eesti elanikkonnale elamisväärset elu antud riigis.
Inimesed vajavad riigi toetust.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Ma olen selle väitega täiesti nõus.
Tänapäeva noori võib pidada pigem hüperaktiivseteks selle sõna halvustavas tähenduses.

Järgmisena ma üritan tuua esile sellise kummalise ellu suhtumise võimalikke põhjusi.
Esiteks meie aja noortel tõepoolest puudub kodune töökasvatus ja kasvatus üldse.
Lapsepõlvest saadik lapsed harjuvad sellega, et vanemad teevad kõike nende eest.
Kaasaegsetel vanematel pole aega oma laste jaoks, kuna enamik osa elanikkonnast "õige" mõtleb "õige" rohkem oma karjääri tegemisele, mitte oma laste peale.
Noored vanemad arvavad, et ostes oma lapsele uhkeid riideid, mänguasju jne, teevad nad lapsele head.
Vähesed saavad aru sellest, et raha eest ei saa osta armastust ja lugupidamist.
Sellise väära käitumise ja suhtumise põhjusteks ongi see, et lapsed hulkuvad omapäid igal pool ja ei kavatsegi kodus ega ka väljaspoolt kodu mingit tööd teha.
Lapsed on harjunud, et neile kõike annavad vanemad, seega ise ei peagi pingutama.
Teiseks vanemate veaks on see, et raamatute lugemise asemel, panevad nad oma lapsed telekate ette.
Kui analüüsida näidatavat telekas, siis on ilmselge, miks lapsed on nii vägivaldsed.
Piisab ühest tunnist teismeliste seltskonnas viibimisest, et teadvustada teleka hävitava mõju nendele.
Vanasti vanemad ikka jälgisid seda, mida nende lapsed vaatavad; kus käivad; millega vabal ajal tegelevad; kuidas õpivad.

Tänapäeval aga vähesed vanemad tunnevad selle vastu huvi.
Sellest tulenebki see, et kuidas lapsed väärtustaksid vaimseid huve ja teisi inimesi, kui nad ei oska "õige" iseennast ja lähedasi "õige" inimesi väärtustada.
Minu arust vanemad peaksid suhtuma oma lastesse tõsisemalt, jälgida oma lapse toiminguid ja tegemist.
Kodu peab olema lapsele kindluse eest.
Koolides võiks olla rohkem huviringe, mis peaksid olema võimalikult odavamad "õige" või tasuta.
Meie riik ja ühiskond peaksime vastutama oma tegude eest ja õpetama väärtusliku "õige" suhtumise ellu ja ümbritsevate inimeste vastu.
Tehkem üheskoos nii, et meie lapsed ei hulkuks tänavatel, aga oleksid hõivatud trennidega, õppimisega ja armastusega.
   Sõnu: 703