<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Juuresolev tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul.
Koostage tabelis toodud andmete alusel kindlale kujuteldavale haritud auditooriumile määratud tekst, kus võrdlete pensionide, palkade ja hindade muutumist sel ajavahemikul.

Arutlege, kas pensioniga oleks Eestis võimalik ära elada.
    Pensionide, palkade ja hindade kasv  Aasta        Pension (kr kuus)        Muutused (aastane kasv)                                                 Pension     Palk          Hinnad  1997         1110  1998         1247                         +12,3%     +15,4%     +8,2%  1999         1545                         +23,9%     +10,4%     +3,3%  2000         1532                         -0,8%       +10,5%     +4,0%  2001         1578                         +3,0%      +10,0%     +6,0%  1997-2001                                 +44,2%     61,4%       +23,9%    Postimees, 15. november 2001    Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

See tabel kirjeldab pensionide, palkade ja hindade muutumist Eestis viimase viie aasta jooksul.
Esimeses veeres on toodud pensioni kasvu.
Teises veeres on toodud töötasu kasvu.
Kolmandas veeres ... hinnada kasvu.

Siit võib teha mitu järeldust.
Esiteks hinnad suureneb 23,9% võrra.
Palk vastavalt suureneb 61,4% võrra.
Ja pension suureneb 44% võrra.
Tähendab palk ja pension ei jää maha hinnadest.
See on muidugi hea.
Aga kui võrrelda palk pensioniga siin on korralik vahet umbes 20%.
Kus on siin õiglus.
Vanad üksindused inimesed elavad halvasti.
Mõnedel nendest raske isegi korteri eest maksta.
raakimata teistest asjadest.
Pole mingit kahtlust et on vaja suurendada pensionid.
Me peame arvestada seda et pensioni kasv on olemas, aga pension ise on ikka väike.
No ja ära elada võib aga kuidas.
See on teine küsimus.
Need pensionärid kellel on sugulased ja need sugulased saavad neid aidata võivad ära elada.
Aga meie inimene elus üksi ja tal pole sugulast.
Mida temal teha.
Ma arvan et riik ja ühiskond peab pöörata tähelepanu pensioni küsimusele.
      Kõrgtase 8 ML K2  Teine osa.
Teie asutuse tippspetsialistidel on kombeks oma puhkust mitte välja võtta, sest töö on pingeline.
Ometi lubab kollektiivleping isegi 35 puhkusepäeva aastas.
Kirjutage juhatuse koosolekuks vabas vormis sõnavõtt puhkuse vajalikkusest.
Pöörake tähelepanu teksti loogilisele järjestusele ja argumenteeritusele, viidake mõistetele nagu "talvedepressioon" ning "enese laadimine".
Põhjendage, miks on puhkusel kogetud keskkonnavaheldus ning päikesepaiste kasulikud töötaja tervisele.
Märkige, mis võib ettevõtte töös halvasti minna, kui tippspetsialistid pole puhanud jms.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Esimesel pulgul tundub et ilma puhkuseta võib tööga toime tulla ja isegi rohkem valmis teha.
Aga tegelikult see pole õige.
Mina töötan ... osakonnas raadioside inseneerina.
Meie osakonnas on ka kombeks oma puhkust mitte välja võtta.
Meie asjatundjad arvavad, et on palju töid ja me peame töötama.
Meie peamine ülesanne on tagada head ja pusivad raadiosidet.
Tähendab me tegeleme põhiliselt raadioseadmete tehnohooldusega ja remondiga.
Võis öelda meil on istuv elulaad.
See on me üldse ei tunne enda väsinuna ja saame pidevalt töötada.
Mõned minu meelest tahavad lihtsalt rohkem teenida ja ei pööra tähelepanu oma tervisele.
Raha see on muidugi hea, aga tervis on ikka kallim.

See ei saa osta.
Pole mingit kahtlust, et puhkus on vajalik asi.
Ja meie töötajad peavad seda arvestada.
Esmajarjekorras puhkus annab võimalust hasti puhata.
Võib veeta puhkuse loodusega suheldes või sõita välismaale.
See on ka väga hea.
Või suhelda teiste inimestega.
See vaga hea mõub tervisele.
Pärast puhkust inimene tunned end paremini ja saab rohkem teha.
Kahtlemata hea veetmine puhkust soodustab tervist.
Ma olen kindel, et tulusam kasutada oma puhkust.
Inimene ei saa kogu aeg töötada.
Ta peavad mõnikord puhkama.
Ilma puhkuseta kuidagi ei saa hakkama.
Tahan rohkem peatuda meie tippspetsialistide käitumises.
Nad praktiliselt töötavad ilma puhkuseta.
Me ei jõuame kaugele sel viisil.
Selline elu laad kahjustab tervist.
Minu on selline seisukoht me peame kõik kasutada oma puhkust.
Sõnu: 590