Saates "Soome keel" räägid soome keele õpetaja Jaan Õispuu võimalustest õppida soome keelt eesti koolides ja kuidas seda õpetatakse.
Õispuu on õpetanud gümnaasiumis ja ülikoolis.
Lisaks ta on uurinud läänemeresoome keeli, eriti karjala keelt.
Saade on aastalt 2011.
Alguses räägitakse üldiselt võõrade keelte õppimisest.

Tavaliselt on Eestis A-keel inglise keel ja B-keel vene keel.
Õispuu ütleb et B-keelena võiks rohkem olla ka saksa, prantsuse, soome ja rootsi keeli.
Eelmisel aastal hakkas kolm uut kooli soome keelt B-keelena õpetama.

Soome keelt õpitakse tavaliselt C-keelena, mis algab gümnaasiumis.

1960. aastatest 1980. aastate lõppuni, kui Eestis oli juba kontaktid Soomega, oli Eestis huvi soome keele vastu.
Soome keele oli aken vabasse maailma.
Näiteks televiisorit vaadates õpiti, aga ka koolides ja kursustel.
1990. aastatel õpetamine vähenes, aga Õispuu meelest ei dramaatiliselt.

Uude õppekavade raamis soome keel mainitud ja Õispuu oletab, et praegu soome keele õpetamine on lisandumas.
On ka olnud Õispuu arvamusel kogu aega üle 10 kooli, kus on soome keele õpetamise traditsioon püsinud.
Ta ei oska täpselt öelda, mitu palju õpilasi õppib praegu soome keelt.
Eestlasele on lihtsalt kasulik soome keelt oskada: on võimalus leida tööd Soomest, laiendada kultuurpilti ja saada uusi sõpru.

Eesti keeles on laensõnu soome keelest.
Need tulevad esimeseks slangi keelde ja siis ka kirjakeelde.
Kahjuks on tulnud ka sellisi sõnu, mida ei oleks tarvis laenada, sest et eesti keeles on juba oma sõnad.
Näiteks 'turvavöö' on selline.
Õispuu mainidseb ka sellisi sõnu, mida on soome keeles ja oleks kasulik olla ka eesti keeles, aga ei ole (näiteks 'meno- ja paluuliikenne' ja 'karjalaisuus').

Saates jutustatakse ka naljadest, mida keelte vahel ilmneb..
Sellisi sõnu, mis on struktuur on sarnane aga tähendus täiesti eri, nimetatakse riskisõnadeks.
Sellisi sõnu on umbes 400.
Eestis on klassiline näiteks sulhane-peigmees-juttu.
Huvitav küsimus soome keele õppijatele on, et kas on tähelik ainult aru saada või oskada veatult räägida.

Soome-eesti sõnaraamatu on mahukas, aga eesti-soome sõnaraamatu ei ole niisama hea ja tänapäevast oleks vaja.
Erialaste sõnaraamatute valik on korralik.

Uus soome keele iseõppija õpik on olnud väga menukas.
Õpikuid on hästi olemas, aga soome keele õpetajad on loomingulisi inimesi ja kasutavad rohkem oma õpetusmaterjali.

Huvitav asi, mida Õispuu öeldab, on et Tallinna turul on sellisi vene müüjaid, kes on elanud mitu mitu aastat Eestis, ei räägi eesti keelt aga soome keelt küll!
See aitab kaubanduses turistidega.
Venekeelelistes koolides on olnud ka soome keele õpetust ja ülikoolis oma rühm vene keelelisile õppijatele, aga Õispuu arvab et nende huvi soome keele vastu on praegu vähene.

Soome keele õpetajatel on juba 20 aastat olnud oma selts.
Õpetajate hulgas on mitu soomlasi.
Soome haridus- ja teadusministeerium on olnud aktiivine soome keele õppimise soodustamises.