Eesti keele kui teise keele test  Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Eestlastele laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus, mis on sündinud umbes tuhat aastat tagasi.
Kultuur koosneb kolmest osast: laul, tants ja pillimäng.

Vana ajal lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega.
Mõned laulud esitasid ka tantsulise liikumise saatel.
Eestlased pärandasid laule põlvest põlve suuliselt, näiteks ema laulas lapsele enna magama minekut.

Eesti ajalugu koosneb lauludest, sest eestlastele meeldib laulda ja tantsida.
Uus rahvalaul tekkis kirikus.

Tänu lauludele 19. sajandil algas eestlaste rahvuslik ärkamine.
Ja 1869. aastal Tartus korraldati esimene ülemaaline laulupidu.
Esinejaid ei olnud nii palju nagu järgmistel peodel aga ikka piisas.
Esimene laulupidu pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.
Teised laulupeod kogunesid koos palju rahvast.
Külalised käisid ka välismaalt.
Kõikidele meeldisid need peod, sellepärast said nad populaarseks.

Rohkem kui 125 aastat korraldatakse laulupeod.
1994. aastal korraldati eesti üldlaulupidu kahekümne teist korda ja esimest korda kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.
Peo oli nii suur, et käsitlesid ühe peo kahe osana kahes linnas.
Pidu kogunes umbes 41 000 lauljat ja umbes 170 000 pealtvaatajaid.
Paljud laulud, mis olid kavas said populaarseks peaaegu sada aastat tagasi.
See näitas, et eestlased austavad oma mineviku ja teavad laule, mis lauldi tol ajal.

Praegu laulupidu on tähelepanuväärsem ja massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.
Laulupidu on ka suur rahvapidu, kuhu käiakse koos perega, sõpradega ja tuttavatega.
Paljud tulevad peole spetsaalselt üle kogu maailma.
Inimesed tulevad peole lihtsalt, et aega hästi nautida, et koos olla aga laulupeod ootavad kõigepealt inimesi, et nad laulaksid.
Rahvalaulud on läbi aja kujunenud rahvuslikeks sümboliteks.

Kui kokkuleppe teha, siis tuleb välja, et eestlased on väga andekad.
See, kuidas nad hoolivad oma traditsioone näitab, et nad võivad nimetada ennast - laulurahvana.