Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva? " Essee pikkus 300 - 350 sõna. Essee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele. Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega. Eestlastest teeb laulurahva nende kultuuriidentiteet ja laulutraditsioon. Eesti folkloor koosneb kolmest osast: laul, pillimäng ja tants. Eesti vanemat rahvalaulu nimetatakse - regivärsiline rahvalaul. Rahvalaulu laulmisega võiksid kaasneda sellised tegevused nagu rütmi rõhutamine, keha õõtsutamine või jalapõrutus. Regilaulul on mitu ajaloo ehitust. Kirik ja külakoolid õpetasid saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Koorilaulu levikuga koosnes ka puhkpilliorkestrite asutamine. Peale rahvalaulu on ka muid vokaalseid žanre. Emad laulsid lastele, lapsed kõikasid üksteisele kuna telefoni neil ei olnud. Lauldi erinevalt. See suhtus sellest, kus lauldi ja kellega lauldi. Koor kordas lause selleks, et mõelda millest laul on. Lauldi kooris, üksi, kiikudes j. n. e. Aga kõige rohkem laulsid naised. Kuna mehed käisid merel või tööl. Nad laulsid omavahel ja laulsid lastega tegeldes. Laulsid ka mehed. Pidudel tuldi välja spontaalsed laulud. Üks inimene alustab ja teine hakkab kaasa laulma. Tänaseks on regilaul kadunud. 19 saj. II pooles oli see uus nähtus. Suur roll mängis kirjanduslikul eeskujudel uuemas rahvalaulas Läti ja Venemaa mõju. 1869. aastal Tartus kujunes esimene ülemaaline laulupidu. Sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk ja sai alguse laulupidude traditsioon. Laulupeost osavõtjate arv kasvas ja 1918. aastal muutusid laulupeod muusika suurüritusteks. 1994. aasta juulis kogunesid tuhanded lauljad Tallinna lauluväljakule laulupeole, et tähistada 125 aastat kestnud laulupidude traditsiooni. Üle-eestiline laulupidu on ka praegusel ajal kõige tähelepanuväärsem ja massilisem manifestatsioon Eestis. Lisaks on laulupidu ka suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega ja kus võib laulda kaasa, kogedes sellist tunnet, mis tekib ka tuhandel inimestel samu sõnu ja sama viisi lauldes.