Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva? " Essee pikkus 300 - 350 sõna. Essee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele. Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega. Mis teeb eestlastest laulurahva? See on väga hea küsimus tegelikult, keeruline küsimus, aga ikka huvitav. Mina proovin vastata. Mis on laulurahvas? Mis elu temal on? Laulurahva elu on väga huvitav... ta on muusikaga ja lauludega täis! Rahvas laulab töö tehes, last kiigutades. Laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus. Tahaks lisada, et see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsiaalne tegevus. Miks sotsiaalne? Sellepärast laulmisel võib osaleda palju rahvast! Rahvalauludes kajastub rahva minevik, rahvalauludes on meie olevik ja tulevik ka. See on ju meie ajalugu. Kuid ma sündisin Eestis, siis see maa on minu kodumaa, on minu isamaa, siis ma pean teadma oma ajalugu ja rahvalaulu ka! Nagu ma juba mainisin - laulmine - see on sotsiaalne tegevus, milles osaleb palju rahvast. Kõige silmapaistvam näide sellest on laulupidu. Ma võin öelda, et tahtmine koos olla, koos viibida ühes kohas teeb eestlastest laulurahva. Mulle tundub nii! Esimene ülemaaline laulupidu kujunes 1869 aastal Tartumaal. Sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk ja sellest sai alguse laulupidude traditsioon. Sellel peol osales 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestri. Ma võin kujutada ette kui tore olla kohal, kus lauldakse, tantsitakse ja mängitakse! See on ju suurepäärane tunne olla liikmena... laulurahva liikmena ja osana! See traditsioon 1896 aastal tuli Tartust Tallinnasse. Nüüd pealinnaelanikel oli suurepäärane võimalus laulupidu nautida! Minu ees oli küsimus: "Mis teeb eestlastest laulurahva? " Ja ma võin ausalt öelda - tahtmine olla koos, tahtmine laulda, elada erksalt, elada koos muusikaga! Miks? Sellepärast laul ja muusika - see on meie hinge jutt. Hing räägib meiega ja me tahame laulda! Meie laulu tuju sõltub meie hinge tujust. Veel tahaks mainida, et 1994 aastal Eestis oli "kahekordne" pidu, see tähendab "kahekordne" rõõm ja laulupidu - Tol suvel korraldati eesti üldlaulupidu kahes linnas - Tartus ja Tallinnas. Tavalise eestlase jaoks koorilaul, rahvalaul seostub sõnadega "rahvas" ja "laul" kohe ka laulupidu, aga see on ka praegusel ajal kõige tähelepanuväärsem ja massilisem rahvapidu. Mis teeb eestlastest laulurahva? See ülendav tunne olla seal, kus lauldakse, olla sellina, kes oskab laulda. Miks inimene tuleb peole? Laulupidu on rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, lootuses kohata sõpru, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud. Need peod on läbi aja kujunenud rahvalikeks sümboliteks! Mul on rõõm teada, et tänapäeval korraldatakse folkloorpäevi, kus osalevad enamasti noored. Kahjuks regilaul tänapäeval kaob, aga on Kihnu saarel nagu omapäärane kombe ja traditsioon. Ja ma võin teha väikese kokkuvõte, et eestlastest laulurahva teeb elu!