Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Mis teeb eestlastest laulurahva?

Sarnaseid teemasid võib üsna tihti kohata Eesti keelt õppides.
Seda, ehk laulurahva kultuuri teemat käsitletakse igalpool ja peetakse väga tähtsaks.
Miks siis arvatakse, et eestlased on laulurahvas?

Selleks peab meelde tuletama Eesti kultuuri ja selle kultuuri algusaegu.

Laulmine on üsna tähtis kultuurinähtus, peaaegu, et igas kultuuris.
Kui me räägime konkreetselt Eesti kultuurist, siis peame kindlasti ära märkima seda, et laul oli eestlasega koos sündimisest surmani.
Lauldi tihti, erinevatel põhjustel - nii mehed, kui ka naised laulsid tööd tehes, kokku saades.
Lauldi ka lastega tegeledes.
Laulmine oli päris suur osa eestlaste elust.
Sellisel viisil taheti näidata oma elu ja olu, rääkida heast ja halvast, oma väikestest probleemidest, või suurtest rõõmudest.
Samuti lauldi tähtpäevade ajal, pidude ajal ja paljudel muudel põhjustel.
Võib arvata, et laulud moodustasid 1 suure osa kogu Eesti folkloorist.
Nagu me kõik teame, koosneb folkloor ka tantsudest, kirjandusest ja paljust muust.

Kuid siiski, miks oli laul ja laulmiskultuur nii palju levinud eestlaste seas?
Ainuüksi põlvest põlve pärandamine suulisel viisil ei teeks seda kultuuri nii massiliseks.
Ma arvan, et selle suure ja pika teekonna alguse võime leida 18st sajandist, millal ristiusu levimisega kaasnes ka vaimulike laulude laulmine ja levimine.

Samuti oli eestlase jaoks väga tähtis identiteeditunne, mille alusel hakkas suureosaliselt arenema eesti folkloor.
Seda näitab ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis toimus 19. sajandi lõpus.
Esimest korda toimunud aastal 1869.
laulupeod muutusid ajaloolise tähtsusega sündmusteks ja olid väga populaarsed eestlaste seas.
Iga korraga osalejate arv ja ringkond aina suurenes.
Näiteks, senistele meeskooridele liitusid ka erinevatel aastatel segakoorid, naiste-, laste- ja poistekoorid.

Vaatamata sellele, et XX sajandi keskel olid laulupeod kommunistliku partei kontrolli all, ei kaotanud nad oma populaarsust.
Näiteks, aastaks 1960 suurenes osavõtjate arv 30 000 laulja ja pillimängijani.
Need peod kujunesid rahvusliku identiteedi hoidjaks.
Ja nagu arvata võis, viis see Eesti taasiseseisvumiseni.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti rahvas on tõesti alati olnud laulurahvana.
Uurides Eesti kultuuri ajalugu ja süvenedes sellesse natuke rohkem, võime kergelt aru saada, et laul oli eestlastega koos hällist hauani.
Soov oma folkloori ja kultuuri rikastada viis selleni, et eestlased on saanud üheks kõige laulvamaks rahvuseks.
Muud ei oskagi lisada, kui vaid soovida edu edaspidiseks folkloori arendamiseks.